• 01.12.08, 11:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Viivitus tõi Eesti kütusefirmadele kaks miljonit päevas

Aeglane reageerimine nn kütuste maailmaturu hindade kukkumisele tekitas Eesti suurtele kütusefirmadele kaks miljonit lisakrooni päevas.
Äripäeva arvutuste kohaselt kasvas pliivaba bensiini jaemüügi marginaal suurte kütusefirmade automaattanklates selle aasta novembris 2,04 kroonini liiter võrrelduna 0,67 krooniga aasta tagasi. Selle aasta keskmine marginaal on 1,23 krooni (rekordilise novembrikuu eelse seisuga oli see 1,16 krooni liiter).
Statistikaameti andmetel on kütuste jaemüügi 12 kuu käive oktoobri lõpu seisuga 8,9 miljardit krooni, mis tähendab, et marginaali suurendamine novembris krooni võrra liiter tekitas kütusefirmadele umbes kaks miljonit krooni lisakäivet päevas.
Tõenäoliselt on marginaalide tõstmine (õigemine kõrgemaks jätmine) seotud kütuste müügi kasvu aeglustumisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Statistikaameti andmetel oli kütuste jaemüük oktoobris 701 miljonit krooni, mis oli 8,7 protsenti enam, kui aasta tagasi. Selle aasta varasematel kuudel kasvas kütuste jaemüügi ühe kuu käive vahemikus 22 kuni 33 protsenti aastas.
Äripäev arvutab pliivaba bensiini 95 jaehinna marginaali üle kümne aasta. Arvutuse aluseks on võetud kütuse hulgihinnad Rotterdami sadamas (koos transpordi ja kindlustusega), USA dollari päevakurss ning maksud. Nafta ja naftasaaduste hinnad Rotterdami sadamas on kütuste baashindadeks Põhja-Euroopas.

Seotud lood

Uudised
  • 12.11.08, 11:14
Kütusemüüjatel rasvased marginaalid
Vaatamata sellele, et kütuste jaemüüjad on viimase kuuga langetanud kütuste jaehinda enam kui kahe krooni võrra liiter, on hulgihinna suurem langus võimaldanud kasvatada marginaale üle kahe korra.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele