Teooria ütleb, et kõrgema tootlikkuse
saavutamise esimene eeldus on raiskamise lõpetamine. Järgmiseks tuleb
otsustavalt kulusid kärpida.
Iga tootmisettevõtte põhiline eesmärk on saada oma kasutuses olevate piiratud ressursside arvelt võimalikult suurt kasu.
Leppigem kokku, et tootlikkuse all mõistame töö tõhususe ja tegija koormatuse vahekorda. Vähenev koormatus annab võimaluse suurendada müüki ja tootmismahtu ja, säilitades paranenud tõhusust, suureneb ka tootlikkus.
Sellise definitsiooniga nõustub ka aastate eest metallifirmas Favor Jaapanist imporditud kulusäästliku, ehk nagu ta ise nimetab - timmitud tootmise juhtimissüsteemi käivitanud Aivar Kärmas.
Kulude kokku hoidmine ei tähenda koonerdamist
Kulusäästliku tootmise (lean manufacturing) ärifilosoofia põhitõde ütleb, et firmas ärgu olgu kohta raiskamisel, sest just raiskamisest saavad kõik hädad alguse. Raiskamise kõrvaldamine tootmisprotsessist algab kogu firma väärtusahela kaardistamisest ning lõpeb viimase kui töötaja iga liigutuse võimalikult kasutoovaks muutmisega. Sõnaga - tühikargamine tuleb lõpetada ning jälgida, et iga tehtud liigutuse, iga läbiviidud toimingu tulemusena tekiks lisa ettevõtte ühtsesse väärtustepotti.
Tasub vahet teha, et kulusäästlik tootmine pole koonerdamine, vaid ettevõtte kulutuste optimaalne juhtimine.
"Kõigepealt on tarvis paika panna mõõdetavuse kriteeriumid," selgitab ta. "Tarvis on mõõta tegelikku tööaega ja võrrelda seda partii valmimise normajaga. Kui normi määrab kasutatav tehnoloogia, siis tegelik aeg sõltub tööpingi programmeerimisest, töötaja professionaalsusest, eeldatavast pingutuse tasemest, kvaliteedinormidest jne. Kui neid kõiki parandada, siis saab ka normi tõsta ja lõppkokkuvõttes tõuseb ka tootlikkus."
Kärmas toonitab, et tootlikkuse tõstmine on pidev, järjekindlust vajav protsess.
"Kokkuvõttes on see firma majandamise tasakaalus hoidmise kunst ja jaapanlased on sõnastanud kakskümmend võtit - metoodikat -, kuidas seda teha. See on protsesside kirjeldus, mis baseerub filosoofial," ütleb ta.
OÜ Pro Konsultatsioonid juhtimiskonsultant Mait Raava hindab Eesti firmasid piisavalt nutikaiks, et ise oma efektiivsusevarud ära tunda ja neid rakendada, päevakajalisem probleem on tema sõnul müügi kasvatamise vajadus ning firma sellealaste võimaluste avastamine.
"Automaatne võte raskel ajal efektiivsuse suurendamiseks on kulude kokkuhoid. Meie firmade miinus on see, et kulusid tõmmatakse kokku venitades," selgitab Raava. "Kulud peab kiiresti ja konkreetselt - mitte rabistades, vaid läbimõeldult - alla tõmbama."
Kui mahuga ei löö, tuleb otsida edu nišitootmises
Kuigi Eesti seisab maailmas tootlikkuse kasvutempo osas esirinnas, peab Raava seda petlikuks ning paneb kiire tõusu siinmail paisunud kinnisvaramulli arvele.
"Küsimus on, kas kiire tõus on jätkusuutlik, sest tegelikult töötavad meie ettevõtete Soome omadest kaks korda ebaefektiivsemalt," tõdeb ta. "Sellel on kaks põhjust. Esiteks me teeme rohkem vigu ega oska protsesse tulemuslikult juhtida. Aga sellest saame mõne aastaga üle. Hullem probleem on Eesti ja meie firmade väiksus, sest tootlikkuse eeldus seisneb suurtes mahtudes."
OÜ Nava müügidirektor Robert Sild on seda usku, et tõhus ettevõte on paindlik ettevõte. "Äri ajamise esimene reegel on see, et sa pead tootma seda, mida ostetakse, mitte seda, mis on hea," tunnistab ta. "Määrav on töötsükli pikkus, mida tehnoloogia võimaldab. Seda tahetakse enne uute masinate ostmist lausa sekunditäpsusega teada."
Seotud lood
Statistikaameti andmetel vähenes esimesel poolaastal kaupade eksport 11%, mida põhjustas töötleva tööstuse ja kütuste väljaveo langus, samuti rahvusvaheliste kaubaturgude nõrk nõudlus ja geopoliitilised pinged. Kuigi olukord on keeruline, prognoosivad eksperdid majanduse kasvu ja ettevõtjatel on võimalus laiendada ärimahtusid uute koostööpartnerite kaudu.