Kartus 2010. aastani kehtivate lepingute
suhtes põhineb Venemaa gaasitootmise puudulikel investeeringutel ja võimalikul
lepingute katkemisel transiitmaadega.
Nagu teatas agentuurile RIA Novosti Euroopa diplomaatiline allikas Brüsselist, kajastab seda muret Euroopa Komisjoni sisedokument "EL lahendamata võtmeküsimused suhetes Venemaaga", mis saadetakse 27 liikmesriigi välisministritele 10. novembril.
Korralduse teha EL-Vene suhetele igakülgne audit andsid Euroopa Komisjonile liidu liidrid. 1. septembril Gruusia küsimusele pühendatud erakorralisel kokkusaamisel otsustati Gruusia toetamiseks peatada läbirääkimised EL-Venemaa uue baaslepingu teemal. Läbirääkimisprotsess, mille alustamist olid kinni pidanud Poola ja Leedu, algas 4. juulil Brüsselis ja oleks pidanud jätkuma 16. septembril. Oodata on jätkamise küsimuse otsustamist EL-Venemaa tippkohtumisel 14. novembril Nizzas.
Peale ebapiisava investeeringute mahu Venemaa loodusliku gaasi tootmisse valmistavad Euroopa Liidule muret ka Venemaa lepingud gaasi transiitmaadega. Hoiatav näide on lepingu katkemine Ukrainaga 2006. a talvel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.