Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nafta hind on kukkunud juba 40 protsenti
Nafta hind langes täna New Yorgi kaubabörsi
elektroonilisel kauplemissüsteemil 4,69 dollari võrra 89,19 dollarini barrel ehk
madalaima tasemeni alates veebruari algusest.
Londonis kukkus hommikul 5,1 protsenti 85,56 dollarini barrel, keskpäevaks oli naftabarreli hind kosunud 87,02 dollarini. Võrreldes juuniga, mil nafta hind kerkis rekordtasemele, on musta kuld odavnenud juba 40 protsenti.
„Nädalavahetusel juhtus nii, et finantskriisi laienemisega Euroopasse süveneb arusaamine, et globaalne majandusjahtumine võib tugevneda ning tulla võib koguni majanduskriis, mis aga ei tähenda head nõudlusele” selgitas uudisteagentuurile AP investeerimisfirma Purvin Gertz energeetikaanalüütik Victor Shum. Tema sõnul on alates maikuust hakanud rikkamates riikides nõudlus langema.
Juba on muretsema hakanud ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriigid. Iraani naftaminister Gholam Hossien Nozari ütles laupäeval, et nafta hinna langemine alla 100 dollari barrel pole hea ei tootjatele ega tarbijatele. Shumi sõnul on naftakartell andnud mõista, et kaitseb selle langemist alla 80 dollari taseme.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.