Nafta hind langes täna New Yorgi kaubabörsi
elektroonilisel kauplemissüsteemil 4,69 dollari võrra 89,19 dollarini barrel ehk
madalaima tasemeni alates veebruari algusest.
Londonis kukkus hommikul 5,1 protsenti 85,56 dollarini barrel, keskpäevaks oli naftabarreli hind kosunud 87,02 dollarini. Võrreldes juuniga, mil nafta hind kerkis rekordtasemele, on musta kuld odavnenud juba 40 protsenti.
„Nädalavahetusel juhtus nii, et finantskriisi laienemisega Euroopasse süveneb arusaamine, et globaalne majandusjahtumine võib tugevneda ning tulla võib koguni majanduskriis, mis aga ei tähenda head nõudlusele” selgitas uudisteagentuurile AP investeerimisfirma Purvin Gertz energeetikaanalüütik Victor Shum. Tema sõnul on alates maikuust hakanud rikkamates riikides nõudlus langema.
Juba on muretsema hakanud ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriigid. Iraani naftaminister Gholam Hossien Nozari ütles laupäeval, et nafta hinna langemine alla 100 dollari barrel pole hea ei tootjatele ega tarbijatele. Shumi sõnul on naftakartell andnud mõista, et kaitseb selle langemist alla 80 dollari taseme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.