Nafta hind langes täna New Yorgi kaubabörsi
elektroonilisel kauplemissüsteemil 4,69 dollari võrra 89,19 dollarini barrel ehk
madalaima tasemeni alates veebruari algusest.
Londonis kukkus hommikul 5,1 protsenti 85,56 dollarini barrel, keskpäevaks oli naftabarreli hind kosunud 87,02 dollarini. Võrreldes juuniga, mil nafta hind kerkis rekordtasemele, on musta kuld odavnenud juba 40 protsenti.
„Nädalavahetusel juhtus nii, et finantskriisi laienemisega Euroopasse süveneb arusaamine, et globaalne majandusjahtumine võib tugevneda ning tulla võib koguni majanduskriis, mis aga ei tähenda head nõudlusele” selgitas uudisteagentuurile AP investeerimisfirma Purvin Gertz energeetikaanalüütik Victor Shum. Tema sõnul on alates maikuust hakanud rikkamates riikides nõudlus langema.
Juba on muretsema hakanud ka Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmesriigid. Iraani naftaminister Gholam Hossien Nozari ütles laupäeval, et nafta hinna langemine alla 100 dollari barrel pole hea ei tootjatele ega tarbijatele. Shumi sõnul on naftakartell andnud mõista, et kaitseb selle langemist alla 80 dollari taseme.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.