Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu sõnul teeks Eesti riik ja majaomanikud kõige õigemini, kui eelistaksid
teistele alternatiividele biokütust.
See on tema sõnul kasulik nii teiste kütuste pidevale kallinemisele mõeldes, julgeoleku aspektist kui ka seetõttu, et aitaks parandada Eesti majanduse olukorda.
"Kui praegu analüüsida eri energiaallikaid, peab ütlema, et nad on suhteliselt läinud ühele hinnatasemele. Pea kõigiga on ühekallis kütta," ütles Josing Postimees.ee'le.
Tema sõnul võib teistest soodsamaks osutuda vaid regiooniti kohalik biokütus, kui kuskil läheduses on puidujäätmeid ja -haket.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eile kirjutasid riikide
energeetikaministrid alla raamlepingule nafta- ja gaasikonsortsiumi loomisest
tootmiseks Venezuelas.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.