Oskar LT tõdes, et on kuigi suurtel
ettevõtetel on jahtuva majanduse situatsioonis teatud eelised, läheb neil siiski
hästi ning toodetakse rohkem kui mullu.
„Toodame toodangut rohkem kui mullu. Alati võiks ju rohkem olla. Aga langust me praegu veel ei näe,“ ütles Oskar LT aktsionär ja juht Aldo Parik vastuseks küsimusele, kuidas jahtuv majandus Oskari tootmist mõjutanud on.
Atria Eesti, kes homsest uue kontserni juhtkonnaga stardib, konkurendis hirmu ei tekita, kuna Pariku sõnul ollakse veidi erinevas turusituatsioonis. „Püüame teha teistsugusele sihtrühmale kaupa. Meid mõjutab masstoodang vähem,“ rääkis Parik ning ütles, et enda arvates toodavad nad nõudlikule tarbijale.
„Kui need on samad inimesed, kes enne nende ettevõtete (Wõro Kommerts ja Vastse-Kuuste lihatööstus) juhtkonnas olid, siis ma suurt muudatust ei näe. Kindlasti on veel tundmatu faktor see, mida Soome emafirma siin Eestist mõtleb teha, aga tundes neid inimesi, kes ka enne juhtinud, vaevalt see käik suure hüppelise muudatuse toob,“ sõnas Parik, kuid tõdes, et eks suuremal ettevõttel siiski on teatud eelised.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lähiaja plaanidest rääkides on Parik tagasihoidlik. „Plaane on, aga räägiks nendest siis, kui on täide viidud. Esimesed partiid on Eestist väljapoole ka viidud, aga need on nii väikesed, et nendest ei ole mõtet rääkida,“ sõnas Parik tagasihoidlikult.
Seotud lood
Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere
ütles, et Atria Eesti uue juhtkonna komplekteerimine nende liidripositsiooni ei
ohusta, aga toob pinget konkurentsisituatsiooni.
Homsest Atria Eesti juhi kohal alustav
Kaido Kaare ütles, et Wõro Kommertsist ja Vastse-Kuuste Lihatööstusest
ühise kontserni juhtkonna loomise plaan sai alguse siis, kui Atria
ettevõtted ostis.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.