Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Stream pakkus Eestile gaasihoidla ehitamist
Newsru.com kirjutas, et Nord Stream AG tegi
kõigi kolme Balti riigi valitsusele ettepaneku merealuse gaasitrassiga ühendatud
gaasihoidla ehitamiseks. Siiani on läbirääkimisi hakanud pidama vaid Läti
valitsus.
Delfi kirjutas viitega Nord Streami aktsionärile BASF, et läbirääkimistes osaleb paraku vaid Läti. Leedu ei vaja alternatiivseid gaasitarneid ja Eesti pool ei võtvat lihtsalt vedu. "Eestlastega ei õnnestunud gaasijuhtme panekus kokku leppida. Nad ei lubanud isegi merepõhja uurida," lisas BASFi juht.
Gaasitoru rajavas firmas Nord Stream on 51%line osalus Gazpromil ning 20%ne osalus nii Saksa firmal E.ON AG kui BASF SE-l. 9% kuulub Hollandi firmale Gasunie NV.
Viiburist algava ning Saksamaale suunduva merealuse gaasijuhtme pikkuseks on kavandatud 1200 kilomeetrit ja läbilaskevõimeks 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.