Newsru.com kirjutas, et Nord Stream AG tegi
kõigi kolme Balti riigi valitsusele ettepaneku merealuse gaasitrassiga ühendatud
gaasihoidla ehitamiseks. Siiani on läbirääkimisi hakanud pidama vaid Läti
valitsus.
Delfi kirjutas viitega Nord Streami aktsionärile BASF, et läbirääkimistes osaleb paraku vaid Läti. Leedu ei vaja alternatiivseid gaasitarneid ja Eesti pool ei võtvat lihtsalt vedu. "Eestlastega ei õnnestunud gaasijuhtme panekus kokku leppida. Nad ei lubanud isegi merepõhja uurida," lisas BASFi juht.
Gaasitoru rajavas firmas Nord Stream on 51%line osalus Gazpromil ning 20%ne osalus nii Saksa firmal E.ON AG kui BASF SE-l. 9% kuulub Hollandi firmale Gasunie NV.
Viiburist algava ning Saksamaale suunduva merealuse gaasijuhtme pikkuseks on kavandatud 1200 kilomeetrit ja läbilaskevõimeks 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.