Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Stream pakkus Eestile gaasihoidla ehitamist
Newsru.com kirjutas, et Nord Stream AG tegi
kõigi kolme Balti riigi valitsusele ettepaneku merealuse gaasitrassiga ühendatud
gaasihoidla ehitamiseks. Siiani on läbirääkimisi hakanud pidama vaid Läti
valitsus.
Delfi kirjutas viitega Nord Streami aktsionärile BASF, et läbirääkimistes osaleb paraku vaid Läti. Leedu ei vaja alternatiivseid gaasitarneid ja Eesti pool ei võtvat lihtsalt vedu. "Eestlastega ei õnnestunud gaasijuhtme panekus kokku leppida. Nad ei lubanud isegi merepõhja uurida," lisas BASFi juht.
Gaasitoru rajavas firmas Nord Stream on 51%line osalus Gazpromil ning 20%ne osalus nii Saksa firmal E.ON AG kui BASF SE-l. 9% kuulub Hollandi firmale Gasunie NV.
Viiburist algava ning Saksamaale suunduva merealuse gaasijuhtme pikkuseks on kavandatud 1200 kilomeetrit ja läbilaskevõimeks 27,5 miljardit kuupmeetrit aastas.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.