Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poola nõuab Nord Streami viimist maismaale
Täna ja homme arutatakse
europarlamendis Nord Streami viimist läbi Baltimaade, direktiivi
algatajaks oli Poola.
Gazprom plaanib rajada Läänemerre Venemaad ja Saksamaad ühendava gaasitoru Nord Stream, mis võimaldab Venemaal tarnida poole Euroopa tarbitavast gaasikogusest. Sealjuures vahendajariigid Poola ja Baltimaad jäävad transiidijadast välja, kirjutas Biznes Baltija.
Seoses sellega kavatseb europarlament arutada ja ilmselt võtta vastu resolutsiooni gaasitoru rajamiseks maismaale. Direktiivi algatajaks oli Poola, kes vastasel korral võib kaotada miljardeid eurosid. Varssavi nõuab, et gaasitoru rajataks läbi Eesti, Läti, Leedu ja Poola territooriumi.
Lisaks sellele plaanib europarlament arutada gaasiturgu puudutavat eurodirektiivi, mis sätestab gaasikonglomeraatide jaotamist. See tähendaks „sõltumatute võrguoperaatorite” loomist, kelle kasutusse (kuid mitte omandisse) oleksid üle antud gaasitorustikud.Suurimad Euroopa energiakontsernid on direktiivi vastu ning Gazprom toetab neid.
Seotud lood
Soome rahvusringhäälingu YLE uudiste
andmetel lubas Nord Stream uurida gaasijuhtme paigaldamist Suursaarest
lõunapoole, vahendas ETV24.
Ka sakslased hakkavad mõistma Läänemere
põhja kavandatava gaasitoru ohtlikkust. Nii kirjutasid nädalavahetusel mitu
Saksa meediaväljaannet, et Nord Stream kavatseb pumbata Läänemerre mürki.
Gaasitorude Soome kohale toomisega tahab
Nord Stream kindlustada, et tööde algus ei ole materjalide tarne taga kinni, kui
load ehitustöödeks antakse, kirjutas Heikki Arola eile Helsinkin Sanomates.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
2
3
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
4
5
Viimased uudised
Hankereeglite loogikat tuleks muuta
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele