Eestlased ostsid Peterburi jäätisetehase Hladokombinat Nr 1 soodsalt, kuna kodulinnas kolmandal positsioonil olev tootja teenis kahjumit ning janunes investeeringute järele.
Amber Trusti fondihaldur Indrek Kasela ütles täna, et nende ostetud Peterburi jäätisetehas Hladokombinat Nr 1 töötab esimesed kuud kasumlikult. Kasela tunnistas aripaev.ee-le, et mullu 284 mln rublase käibe teinud Hladokombinat Nr 1 lõpetas möödunud aasta miinuses.
Kahjumi suurust Kasela ei täpsustanud. "Aastaaruanne on auditeerimisel," põhjendas Kasela ja lisas, et Hladokombinat Nr 1 vajab kindlasti täiendavaid investeeringuid, kuid praegu pole konkreetsed summad veel paika pandud. Jäätise tootmise kõrghooajal ehk suvel tootmisprotsessis mingeid muudatusi tegema ei hakata. Esimesed investeeringud kavandatakse järgmisse aastasse.
Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis märkis, et kontserni kuuluv Läti tütarfirma osteti ajal, mil see teenis korralikku kasumit. Ost polnud küll odavate killast, kuid võimaldas Premial lõunanaabrite juures käivet suurendada ning kulusid kokku hoida. Hladokombinat osteti aga pisut erinevates tingimustes.
Sellel kaubamärgi kujundus meenutab kirjalaki karva ruudu sisse paigutatud kuldraha, mille keskel on suur kiri Etalon. Raha servas jooksevad aastatetaguse retsepti järgi toodetud eskimo-tüüpi jäätist kiitvad sõnad "Znamenitoje Leningradskoje moroženoje" (kuulus Leningradi jäätis - toim).
"Ausalt öelda ei oska me midagi arvata, kas see läheb või mitte," kommenteeris Leis, "aga kohalikud juhid on väge täis ja arvavad, et selline kaubamärk ja disain peab minema." Praegu valmistab Hladokombinat ette uusi perejäätiste kaubamärke. Sügisel alustab eestlaste ostetud Peterburi jäätisefirma ka sügavkülmatoodete müügiga.
Peterburi jäätisetehas kasvatas valvekoeriHladokombinat annab praegu tööd 400 inimesele. Veel paar aastat tagasi töötas linna vanimas jäätisetehases 600 inimest. Tegu oli tüüpilise nõukogudeaegse tehasega, mis tegi kõik ise, alates kontorimööblist, lasteaiast ning valvekoerte kasvatamisest, rääkis Kasela. Siiani toodavad Venemaa jäätisetehased vahvli ja glasuuri ise, kuna neid pole kuskilt sisse osta.
Lähemas tulevikus uued omanikud Peterburi jäätisetehase töötajaskonda vähendada ei kavatse, pigem palgatakse oskustöölisi juurde. Firmat juhivad kohalikud, nagu see toimub ka Premia Läti ja Leedu ettevõtetes. "Eesti tagasihoidlikud poisid ei saa sellistes (temperamentsetes - toim) maades juhtida," kommenteeris Leis.
Premia on täna suurima turuosaga jäätisetootja Balti riikides. Kogu jäätis toodetakse Eestis, Peterburi tee 42 asuvas tehases, mille tootmismaht ulatub 7000 tonnini aastas. Peaaegu kogu tootmismaht on juba kasutusel, kuna mullu valmistas tehas 6500 tonni jäätist. Ostetud Peterburi jäätisetehase maksimaalne tootmismaht on 6000 tonni aastas.
Premia Tallinna tehases töötab 450 inimest. Igas Balti riigis on Premial oma külmladu ja logistikameeskond. Premia Betooni tänava külmladu varustab jäätisega vaid Eesti kauplusi. Pool Premia grupi käibest tuli jäätise ja teine pool sügavkülmatoodete nagu köögiviljad, kalapulgad jm müügist. 2007. aastal ulatus Premia grupi konsolideeritud käive 49,7 miljoni euroni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele