Eesti Energia käivitas uuringud hiiglaslike
meretuuleparkide rajamiseks Eesti rannikumerre ja Peipsi järve. 11 uuritavast
piirkonnast kaks asuvad Saare maakonnas.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman ütles Oma Saarele, et Saare maakonnas asuvad tuulepargi jaoks uuritavad alad Sõrve poolsaare ja Elda poolsaare vahelisel merealal Läänemere piirkonnas ja Liivi lahes Ruhnu ja Saaremaa vahelise ala Ruhnu poolsel küljel. Veel on tuuleparkide võimalike asukohtadena välja valitud piirkonnad Kihnu, Hiiumaa, Naissaare, Prangli ja Kunda lähistel ning Põhja-Peipsil.
Eesti Energia nägemuse kohaselt võiks ettevõtte poolt arendatavate meretuuleparkide koguvõimsus olla üks gigavatt. Iga eraldiseisva pargi tehniliselt optimaalseks installeeritud võimsuseks kujuneb 200–300 megavatti. Seega tuleb Eestis kõne alla kolme kuni viie tuulepargi rajamine, kusjuures ühes tuulepargis on sõltuvalt tuuliku ja tuulepargi võimsusest 40 kuni 100 tuulikut.
Ühe tuulepargi kogumaksumus on 440–660 miljonit eurot ehk 6,9–10 miljardit krooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tuuletingimustest sõltuvalt kujuneb tuulikute optimaalseks kauguseks rannikust vähemalt 10 kilomeetrit. Kõik pargid läbivad järk-järgulise keskkonnatingimuste ja majandusnäitajate kadalipu, uuritakse tuule ressurssi, võimalusi võrguga liitumiseks, merepõhja sügavust jpm.
Seotud lood
Soome energiafirmad Helsingin Energia ja
Etelä-Pohjanmaan Voima plaanivad Soome lahe ja Põhjalahe rannikule rajada kaks
500-1000megavatist tuuleparki.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.