Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle poole tööstusettevõtetest on uuenduslikud
Uuring määratles ettevõtet uuenduslikuna, kui ta viimase kolme aasta jooksul on turule toonud uue või oluliselt täiustatud kauba või teenuse, kasutusele võtnud uue või oluliselt täiustatud protsessi või siis on teinud kulutusi, et selliseid kaupu või teenuseid välja töötada või protsesse rakendada. Võrdluseks tuleb rõhutada, et 2004. aastal ületas tööstusettevõtete uuenduslikkus 55% vaid viies Euroopa Liidu liikmesriigis ning Rootsis ja Soomes jäi see madalamaks.
Kui tööstuses on 2000. aastast toimunud uuenduslikkuse järjekindel kasv, siis teeninduses toimus 2006. aastal 2004. aastaga võrreldes märgatav tagasiminek. Seetõttu jäi Eesti ettevõtete uuenduslikkus tervikuna 2006. aastal kahe aasta tagusele tasemele. 2006. aastal oli Eestis uuenduslikke ettevõtteid 48,1%, 2004. aastal 48,7%.
Uuenduslikkuse langus teeninduses on ennekõike seotud hulgikaubanduses toimunuga, kus seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu toimus aastatel 2002–2004 aktiivne uuenduslik tegevus, mis hiljem taandus. Nii oligi 2004. aastal teenindusettevõtete uuenduslikkus erandlikult kõrgem tööstusettevõtete omast, samasugust nähtust täheldati sel aastal vaid Kreekas, Lätis ja Portugalis.
Nagu varasematelgi kordadel, näitas uuring, et Eestis sarnaselt Euroopa Liiduga on uuenduslikkus kõrgem kontserni kuuluvates ettevõtetes (seda ka kohaliku emaettevõttega kontserni korral, kus uuenduslike ettevõtete osatähtsus oli 2006. aastal 60%), samuti välisosalusega või suurema töötajate arvuga ettevõtetes. Ekspordi olemasolu ei kuulunud ka 2006. aastal ettevõtete uuenduslikkust oluliselt mõjutanud tunnuste hulka, nii võib järeldada, et rahvuslik turg ei ole piiritagustest vähem nõudlik uuenduste suhtes.
Uuringuga mõõdeti muuhulgas mittetehnoloogiliste (turundus-, organisatsiooni-) uuenduste rakendamist, kuigi seda tegevust ei määratletud uuenduslikuna. 70% uuenduslikest ettevõtetest oli mittetehnoloogilisi uuendusi aastatel 2004–2006 rakendanud, mitteuuenduslikest ettevõtetest aga vaid 29%. See näitab tiheda seose olemasolu tehnoloogiliste ja mittetehnoloogiliste uuenduste vahel.
Ettevõtete innovatsiooniuuringut (Community Innovation Survey) korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel regulaarselt kõigis Euroopa Liidu riikides. Innovatsiooniuuring ei kata sektoreid tervikuna ning vaatluse all on 10 ja enama hõivatuga ettevõtted. Tööstuses jäävad uuringust välja ainult ehitusettevõtted, teeninduses hõlmab uuring aga järgmisi tegevusalasid: hulgi- ja vahenduskaubandus, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, arvutid ja nendega seotud tegevus, arhitekti- ja inseneritegevused, teimimine ja analüüs. Vaatluse kogumi moodustasid 2006. aastal 2185 tööstus- ja 1839 teenindusettevõtet.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele