Märtsis jätkus töötlevas tööstuses
tootjahindade kasvu aeglustumine.
Eesti Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses aastaga 7,6%, võrreldes veebruariga kasvasid hinnad keskmiselt 0,1%.
Suurim hinnatõus iseloomustas endiselt toiduainetööstust. Tasapisi on ka toiduainetööstuses hinnatõus pidurdunud, kuid märtsis ulatus aastane kasv veel 19,5%ni. Aastaga on piimatööstuses tootjahinnad tõusnud 40%, jahu ja tangainete tootmises 36%. Samas suurusjärgus on tõstetud ka piima ja teravilja kokkuostuhindasid. Leiva- ja pagaritoodete tootmises ulatus märtsis aastane hinnakasv 15%ni, teatas rahandusministeerium.
Aeglasemat hinnatõusu kui eelmistel kuudel võis täheldada peaaegu kõigis tööstusharudes. Üldisest trendist eristus mõningal määral keemiatööstus, kus märtsis kerkis hinnakasv 7,4%ni. Nafta on oluliseks keemiatööstuse sisendiks ning selle hinnatõus on jõudmas ka keemiatööstuse toodetesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõtete seas on ootused müügihindade edasise kasvu osas sel aastal pidevalt vähenenud. Üldisest trendist eristuvad toiduainetööstus ning masinate ja seadmete tootmine, kus märtsikuus arvasid pooled ettevõtjatest, et hinnad tõusevad ka järgmistel kuudel. Hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks ka keemiatööstuses.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.