Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: pole olemas sellist tuumajaama, mis sobiks Eestile
Peaminister Andrus Ansip ütles
aripaev.ee-le, et tuumaelektrijaama idee väärib arutamist, samas pole tema
sõnul maailmas sellist tuumajaama prototüüpi, mis sobiks Eestile.
Ansip tõi Eestisse tuumajaama rajamise puhul välja tehnilise probleemi. Nimelt suvekuudel tarbitakse suhteliselt tagasihoidlikult energiat, umbes 400 MW, mis tähendaks, et Eestisse ehitatav tuumajaam peaks olema maksimaalselt 400 MW, aga nii väikse võimsusega tuumaelektrijaamu maailmas praegu ei ole. „Küll aga on võimalik, et 2015. aastaks tehakse selline prototüüp. Tuumajaama investeerimine on kallis. Väikese tuumajaama puhul on üldkulud keskkonnahoiule ja julgeolekule sama suured kui suurel tuumajaamal,” tõi ta välja kitsaskohti.
„See on väärt edasi arendamist, ei tasu seda ära põlata,” ei laitnud peaminister tuumajaama ehitamise ideed siiski lõplikult maha.
Peaministri sõnul oleks Eestil mõistlik osaleda teistes tuumaenergia projektides ehk siis teha koostööd leedukatega ja soomlastega.
Ansip toonitas, et 2013. aastal avaneb Eesti energiaturg ja elektri hind kujuneb turul. „Tõenäoliselt saab see olema sarnane Soome elektrihindadega, mis on suvel näiteks väiksemad kui Eestis, kuid talvel ligi kaks korda suuremad. Loodan, et Eestis jääb siiski energia tootmine odavamaks,” rääkis ta.
Peaminister märkis, et avalikkuses kõrvutatakse süsinikdioksiidi kvootide ostmist suhkrutrahviga, mis on aga tema sõnul kohatu. Ansipi sõnul loodab ta, et Eesti Energia ei pea ostma CO2 kvoote. Peaminister rõhutas, et võimalike süsinikdioksiidi kvootide ostmisel ei läheks see raha riigist välja. Kogu CO2 emissiooni müügist saadav raha jääks Eesti riiki, märkis ta.
Plaani järgi tekib 2013. aastast vaba üleeuroopaline süsinikdioksiidi kvootide turg. Iga liikmesriik saab kindla osa kvoodist, rikkamad varasemast vähem ja vaesemad varasemast rohkem. Liikmesriik paneb kvoodi oksjonil müüki ning ostjatena võivad osaleda kõik ettevõtted sõltumata nende asukohast.
Eesti Energia juht Sandor Liive ütles, et ettevõte otsib võimalust vähendada sõltuvust põlevkivienergiast. “Kui Leedu projekt viibib ning soomlased ütlevad, et meil pole teie jaoks ruumi, siis meil pole muud võimalust kui ehitada oma jaam,” ütles Liive kolmapäeval Prahas.
Ka majandusminister Juhan Parts ütles Postimehele antud intervjuus, et Eesti võib kaaluda koostööd Leedu või Soomega, aga iseseisev riik ei saa jääda ootama kellegi teise taha. "Järelikult jääb üle oma tuumajaam, selle peale tuleb mõelda," ütles ta.
Seotud lood
Eestit külastav Leedu president Valdas
Adamkus kinnitas, et Ignalina tuumajaama projekt viiakse ellu viivitusteta.
Harju maavanema Värner Lootsmanni sõnul on
tuumajaama rajamise küsimus Eestis arutlust vääriv teema, kuid tema sõnul ei
peaks seda Tallinna külje alla ehitama.
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna
Stockholmis Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldtiga. Kohtumisel märkis Ansip, et
energeetilise sõltumatuse suurendamiseks ning varustuskindluse parandamiseks
on oluline tihedam koostöö naaberriikide vahel.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor
Mati Valdma sõnul on meedias viimasel ajal avaldatud mitmeid entusiastlikke
artikleid tuumajaama rajamisest Eestisse, kuid kahjuks ei ole need päris
põhjendatud ning Eesti tegelikult tuumajaama ei vaja.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele