Põltsamaa valda Pudiverre kavandatava killustikukarjääri eilne avalik arutelu vallamajas ei pühkinud minema kohalike hirme. Vallavanem Toivo Tõnson näeb aga kaevanduses pigem kasu kui kahju.
Dolokivikarjääri avamist taotleva firma Kiirkandur juhataja Tiit Ploom hõikas vähem kui poolesajapealisele koosolekurahvale magusaima präänikuna välja 45 miljonit krooni, mis laekuks kaevanduse ressursimaksuna Põltsamaa vallale lähema viieteistkümne aasta jooksul, kirjutas Tartu Postimees.
Veel rõhutas Ploom kaevanduse positiivsete joontena uusi töökohti ning vähemalt poole tosina kilomeetri killustiku väljaveotee korrastamist.
«Me ei tule sinna lagastama,» lubas Ploom tõredavõitu koosolekurahvale Pudiverest ning selle naaberküladest, ajades samas nii mõnegi kuulaja muigama lausega: «Plaanime teha sinna loodusliku järve.»
Tõepoolest. 15 aastat pärast karjääri avamist peaks samale kohale tekkima enam kui 20 hektari suurune ja enam kui kümne meetri sügavune järv, sest ümbritsevast pinnasest kaevandusauku pressiva vee väljapumpamine lõpetataks.
Kenast supluskohast unistamise teeb aga kohalikule rahvale praegu raskeks hirm kaevude tühjaksjäämise, joogivee saastumise ning koduõuesid tolmutavate ja liiklusohtu kasvatavate kallurautode ees.
Karjääri keskkonnamõju hindamise põhiautor Ain Põldvere märkis eilsel koosolekul, et kuna majapidamised jäävad maardlast rohkem kui kilomeetri kaugusele, ei saa neid oluliselt häirida lõhkamiste müra ja lõhkamisega kaasnev tolm ning ei tohiks pöördumatult mõjutada põhjavee taseme alanemine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele