Parts: lätlasele tuleb selgeks teha kliimapaketi mõju Eestile

„Üks sõda, mis meil tuleb pidada, on Euroopa Komisjoni kliimapaketi pärast. Eesti majanduse seisukohalt on see ettepanek pehmelt öeldes ohtlik ja vastutustundetu,” rääkis Parts konverentsil „Tuulelohe lend 2008”.

Partsi sõnul peab Eesti siin suutma sõnastada kaitse. „Välispoliitika peab arvestama Eesti majanduse huvisid. See on Eesti välispoliitika jaoks esimene katse teha kiiresti lühike lahing, leida võitluskaaslased ja see kliimapakett keerata vähemalt sellisele tasemele, et meie energeetika- ja julgeolekuvarustuse kindlus ja selle mõju majanduse konkurentsivõimele jõuaks sellele lätlasele kohale. See on härra Piebalgs (Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs – toim.). Ei ole kolme aastaga võimalik restruktureerida energiasektorit. Me võime siin arutada kõiki võimalusi, aga meil peab olema ka normaalne ajaline bilanss,” rääkis ta.

Valitsus arutab oma esimest positsiooni sel teemal veebruari viimasel nädalal. „Tuleks pareerida see skalpell, mis on Eesti energeetika ja kaudselt kogu majanduse kohal,” lisas minister.

Jaanuari lõpus tutvustas komisjoni president José Manuel Barroso parlamendi erakorralisel istungil kauaoodatud ELi energia- ja kliimapaketti. Paketi põhieesmärgid on aastaks 2020 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra ning suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu 20%ni, seisab Euroopa Parlamendi kodulehel.

Paketi põhieesmärgid aastaks 2020:

Hõlmata heitkogustega kauplemise süsteemi kõik saastajad, nt lennundus. See tähendab igale riigile oma eesmärgi seadmist, et keskmiselt väheneks võrreldes 2005. aasta tasemega heitkoguste tase 10%. Näiteks Eesti peab heitkoguseid vähendama 11%.

Taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamine ELis 20%ni. Eestile on seatud eesmärk suurendada taastuvenergia hulka 25%.Suurendada biokütuste osakaalu transpordisektoris 10%ni.