Tuntud ehitusplokkide tootja AS Silbeti juht Vjatšeslav Šlõk andis dv.ee-le intervjuu, kus vastas lugejate küsimustele. Vahendame tema vastused ka aripaev.ee lugejaile.
Mis ootab teie hinnangul tänavu ehitust ja ehitusmaterjalide turgu? Kas te isiklikult olete halvemateks aegadeks valmis? Kas teie ettevõttel on olemas plaan B?Meid ootavad rasked ajad, kuna elamuehituse nõudlus ehitusmaterjalide järele on vähenenud, sealhulgas ka nõudlus meie ehitusplokkide järele. Seda ei näe me mitte ainult oma põhiturul Lätis, kuhu veame 70% toodangust, vaid ka Eestis ja isegi Leedus. Nii imelik, kui see ka ei ole, on see seotud täiendavate tootmisvõimsustega. Uued tootmisvahendid võimaldavad valmistada senisest paremate tehniliste omadustega plokke. Uued masinad on ka kaks korda tootlikumad kui meie kaks varasemat tootmisliini. Ehitusmaterjalide turu kriisi süvenedes tuleb meil kaaluda sellist varianti nagu vanade tootmisliinide sulgemine. Kuid see on kõige hullem variant. Reaalne turg, kus võime leida oma niši, on vene turg.
Kuidas on ajada äri Ida-Virumaal? Kas eesti ja vene tüüpi äri erineb üksteisest, nagu kogu aeg räägitakse? Kas Eestis saab äri ajada eesti keelt valdamata?Ma ei tea, kuidas aetakse äri teistes maades, aga Ida-Virumaal ei tunneta ma mingeid probleeme. Olen selles piirkonnas sündinud. Ja kogu oma teadliku elu ja tegevusaja, välja arvatud õpinguaastad Tallinna Polütehnikumis, olen olnud seotud Ida-Virumaaga. Ettevõtluse organiseerimisel ei näe ma mingit vahet eesti ja vene äri vahel. Erinevate keelte oskus lihtsustab äri ajamist kahtlemata kõikjal.
Kui tugevat mõju avaldas kinnisvaraturu kukkumine ehitusvaldkonnale? Kuidas see mõjutas teie ettevõtet?Langus kinnisvaraturul mõjutas Silbetit nii ehitusmaterjalide tootmise kui kinnisvaraarenduse poole pealt. Ehitame Jõhvi linnas kortermaju. Oleme plaaninud kinnistule 7 elumaja. Kui esimese maja korterid müüsime kõik maha, siis teises majas, mis valmib märtsis, on müüdud vaid üks korter.
Mida peate ehituskulude kiire kasvu põhjuseks?Minu arvamus on, et seda põhjustab spekulatsioon. Näiteks müüme oma ehitatavates elumajades kortereid hinnaga 17 000 krooni ruutmeetrist. Loomulikult mitte kahjuga. Kaks nädalat tagasi käisin oma sõbra juures soolaleival. Ta ostis korteri uuselamurajooni hinnaga 42 000 krooni ruutmeetrist. Ehitusbuumi ajal ei löönud keegi valmis korteri maksumust kokku. Samuti ei püüdnud ehitus- ja kinnisvarafirmad kulusid kokku hoida. Kõiki valdas sportlik hasart ruttu valmis ehitada ja ruttu maha müüa. Ning kergelt laenu saanud tarbija ei mõelnud sellele, mis homme juhtub.
Võrreldes teiste ehitusmaterjalidega tuleb näiteks Silbeti plokist eramaja kuni 30 000 krooni odavam. See pole küll teab kui palju, aga on siiski kokkuhoid. Mõtlen, et õpime tänu langusele ka selliseid väikesi rahasummasid lugema.
Öelge palun, kuidas olete rahul oma tütre (Olga Šlõk - toim.) karjäärivalikuga?Olen rahul. Seda enam, et ta töötab nii suurepärase inimese, tähelepanuväärse naise ning oma maa patrioodiga nagu seda on (rahvastikuminister - toim.) Urve Palo.
Mida tähendab teie äri ja ettevõte teie jaoks? Venemaal tavatsevad suurettevõtjad poliitikasse minna. Kas olete ka sellisele variandile mõelnud?Täna pole äri minu jaoks vahend raha teenimiseks ega isiklike ja oma perekonna vajaduste rahuldamiseks, kuna mul on kõik olemas. Tööstuse juhtimine ja arendamine on see, mida olen õppinud elust ja koolipingist. Pean tööstust iga riigi alustalaks. Mulle pakub rahuldust iga tegevus, kus juhin arenguga seotud protsesse. Poliitikukarjäär ei huvita mind mitte üheski vormis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 10:50
Puidujäätmete väärtus kasvab, kuid kehv laadimine jätab osa rahast tehaseõuele
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele