11. jaanuar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Riigi seisukohast on rumal arst väiksem tragöödia kui rumal insener - rumal arst tapab ühe inimese korraga, rumal insener sadu või tuhandeid," räägib Hamburg.

Tema antud intervjuust selgus, et Eestis on vaid 205 rahvusvaheliselt aktsepteeritava kutsetunnistusega inseneri. Veneaegse inseneridiplomiga spetsialiste on aga 40 000. Hetkel ei nõua ükski seadus, et teatud ametikohtade täitmisel oleks kutsetunnistust ning enda kutseoskuste pidevat täiendamist.

Kuni viimase ajani oli inseneride täiendkoolitus väga hell teema. "Ikka ja jälle põrkasime mõtteviisile, et insenerile ei tohigi mingeid lisanõudeid püstitada, see olevat inimõiguste piiramine. Aga selle loogika järgi ei peaks ju ka arst midagi juurde õppima, käib aga viis aastat ülikoolis ära ja laseb kogu elu sama auruga edasi,"sõnas Hamburg. "Mina end sellise arsti kätesse usaldada ei julgeks. Aga miks me lubame nõnda töötada inseneridel, kui kogu maailm peab inseneride kutseoskusi ja täiendõpet äärmiselt tähtsaks?"

Eestis väärtustavad inseneri kutset kõige rohkem ehitajad. Praegu menetletavas ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõus sätestatakse ka insenerikutse vajalikkus.