Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuus ametnikku põrutavad maksumaksja raha eest Balile
Koos keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga
sõidavad Indoneesias asuvale paradiisisaarele Bali maksumaksja kulul
kliimaseminarile veel lisaks 5 ametnikku.
Juba praegu viibivad Balil keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusohutuse büroo spetsialist Karin Radiko ja rahvusvahelise koostöö osakonnajuhataja Andres Kratovitš ning Tiit Kallaste Säästva Eesti Instituudist.
Koos ministriga sõidavad esmaspäeval Balile veel Eesti keskkonnaatašee Brüsselis Aare Sirendi ning keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler Allan Gromov.
Eesti sombusest talvest Balile sõitvaid ametnikke ootab lisaks hulgale informatsioonile kliimasoojenemise kohta ka imeliselt soe ilm. Õhutemperatuur saarel jääb 24-30 plusskraadi vahele.
Eesti ei ole kliimasoojenemise valdkonnas eriti väljapaistev, seetõttu ei ole ministril plaanis teha eraldiseisvaid ega väljapaistvaid ettepanekuid. " Eesti kohalolek on juba selles mõttes vajalik, et näidata, et oleme selle protsessiga kaasas ja nõustume nende põhimõtetega, mis seal vastu võetakse. Välja paistvaid ettepanekuid ei ole meil plaanis teha, kuna oleme kliimasoojenemisega niivõrd vähe seotud, pigem on see suurriikide teema, eriti India ja Hiina. Meie roll on näidata, et oleme protsessis osalised ja teeme ka omalt poolt parima mida suudame," selgitas Tamkivi visiidi eesmärki.
Tamkivi põhjendas kohaloleku vajadust sellega, et põlevkivienergiast tulenevad heitekogused ühe inimese kohta on Eestis märkimisväärselt kõrged, kui vaadata suht- mitte absoluutarve.
Kyoto protokolli osapoolt kolmas istungijärk leiab aset 3-14. detsembrini Bali saarel. Kohale on oodata umbes 10 000 delegaati üle kogu maailma.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
5
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele