Just lõppes RMK (Riigimetsa Majandamise
Keskuse) nõukogu koosolek, kus kutsuti ametist tagasi RMK juhatuse esimees Ülo
Viilup.
RMK nõukogu liige ja Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv kommenteeris aripaev.ee-le, et nõukogu ei olnud rahul Viilupi juhtimisstiiliga. "Tema juhtimisstiiliga ei ole RMK areng jätkusuutlik," kõlas põhjendus.
Talijärve sõnul makstakse Viilupile ka hüvitist, kuid kui suur see on, ta öelda ei osanud.
Teised juhatuse liikmed Olav Etverk ja Raivo Võlli jätkavad Talijärve sõnul ametis. Uue juhatuse esimehe leidmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss, mis kestab 21. septembrini.
Artikkel jätkub pärast reklaami
RMK nõukogu esimehe Ülle Rajasalu sõnul oli tegemist raske, kuid vajaliku otsusega, teatas RMK. „Hindame Ülo Viilupit kui kauaaegset riigimetsanduses tegutsenud ja riigimetsandusse panustanud inimest. Samas tuleb tõdeda, et viimaste aastate jooksul on RMK kui suure ja laiahaardelise süsteemi juhtimises olnud mitmeid vajakajäämisi,“ selgitas Rajasalu.
Ühe näitena tõi Rajasalu välja asjaolu, et mitmed auditid on juhtinud tähelepanu puudujääkidele asutuse juhtimises, sealhulgas eriti riigimetsa majandamist käsitlevate andmete usaldusväärsuse osas.
Rajasalu viitas, et RMK nõukogul puudus kindlustunne, et asutuse juhtimine on kindlates kätes ja juhatuse esimees suudaks organisatsiooni edasi arendada.
RMK juhatuse esimehe koha täitmiseks korraldatakse vastavalt RMK põhimäärusele konkurss. Seni täidab juhatuse esimehe ülesandeid vastavalt juhatuse liikmete tööjaotusele juhatuse liige Raivo Võlli.
Seotud lood
Eile Riigimetsa Majandamise Keskuse uueks
juhiks saanud Aigar Kallaselt ootab keskuse nõukogu eelkõige reforme, mis
pööraksid senisest suuremat rõhku metsa kasvatamisele ja hooldamisele.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)
nõukogu valis täna õhtul uueks juhiks Aigar Kallase, teatati ETV
uudistes.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.