Vilnius, 6. juuli 2007 – Eesti peaminister
Andrus Anisp kohtus täna Vilniuses oma Leedu ametivenna Gediminas Kirkilase ning
Läti valitsusjuhi Aigars Kalvitisega. Kohtumise peateemaks oli edasiminek
Ignalina tuumajaama projektiga.
Seoses sellega arutati ka Balti riikide energiajulgeolekuga seotud Poola-Leedu ja Leedu-Rootsi elektriühenduse rajamise temaatikat. Käsitleti ka Läänemerre rajatava Vene-Saksa gaasijuhtme küsimusi ning muid energeetikaga seotud teemasid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Leedu Seim võttis 28. juunil vastu tuumaelektrijaama ehitamise seaduse, millega raamistatakse mitu miljardit eurot maksma mineva projekti investeerimiskeskkond. Projekti eripära arvestades sisaldab seadus Leedu rahvuslike huvide miinimummäära, milleks on vähemalt 34%-line osalus, edasise osas peavad omavahel kokkuleppele jõudma kõik protsessi kaasatud strateegilised partnerid.
Kohtumise käigus lepiti kokku protsessi edasise kulgemise põhimõtetes ja ajakavas. Projektiga seotud energiafirmad peaksid jätkama läbirääkimisi ja alustama aktsionäride lepingu koostamist. Leping on aluseks Ignalina tuumajaama projekti elluviimiseks loodava ettevõtte tegutsemisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti peaminister kinnitas, et sõltumata sellest, kuidas osalused tulevikus lõplikult jagunevad, tuleb kõige olulisemad otsused, näiteks reaktorite valik ning finantspakett, langetada strateegiliste partnerite konsensuse alusel.
Esialgselt kolme Balti peaministri ja Poola valitsusjuhi kohtumisena planeeritud kohtumine jäi Poola peaministri Jaroslaw Kaczynski ärajäämise tõttu ära. Kaczynski visiit Vilniusesse öeldi üles seoses Poolas kujunenud siseriiklikule olukorrale. Poola osapool pakkus välja uued võimalikud kohtumiste ajad.
Seotud lood
Leedu parlamendi 141 saadikust 105 toetas
seaduseelnõu, mis võimaldab ehitada Ignalinasse uue tuumaelektrijaama.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul