Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narva probleem sai hetkelise lahenduse
Täna hommikul pidi Narva vee ettevõte lõpetama Kreenholmi reovete puhastamise, kuna viimase võlgnevused on juba ülisuurteks kasvanud, sellega oleks 3000 Kreenholmi töölist teadmata ajaks sisuliselt töötuks jäänud.
Narva linnapea Tarmo Tammiste saatis linna omanduses oleva ASi Narva Vesi juhile ettepaneku mitte lõpetada Kreenholmi reovee vastuvõttu, kuigi ketrusfirma on veefirmale võlgu juba peaaegu 20 miljonit krooni.
Järgneb linnapea pöördumine:
AS Narva Vesi nõukogu
Hr Aleksei Voronov
Juhatuse esimees
Lugupeetud daamid ja härrad
Lähtudes BORAS WÄFVERI AB aastaaruandest võib järeldada, et kontsern kavatseb lähiajal tootmismahtusid tugevasti vähendada, koondades 800 töötajat. Võrreldes 2005. aastaga vähenesid ettevõtte tulud 2006. aastal ca 145 miljonit SEK ning hetkel on kontsern suurtes miinustes. Viimased hinnatõusud (sh gaas, mille hind kasvas 1.85lt kroonilt 2.95 kroonini kuupmeetri eest) toovad kontsernile kaasa vähemalt 10 miljonit krooni lisakulutusi aastas.
SAMAS soovib Kreenholmi juhtkond jääda kõrvaltvaataja rolli firma kokkuvarisemise juures ja süüdistada selles AS Narva Vesi ja Narva Linnavalitsust.
ÜLALMAINITUST LÄHTUVALT pöördun aktsionäri esindajana AS Narva Vesi nõukogu poole järgmiste ettepanekutega:
- lükata edasi otsus AS Kreenholmi Valduse reovee vastuvõtu lpetamise kohta alates 27.03.2007;
Hetkel kuum
- valmistada ette hagi ja pöörduda kohtu poole AS Narva Vesi ja AS Kreenholmi Valduse vahelise võlaküsimuse lahendamiseks.
MA ei tunne vähematki sümpaatiat ettevõtte juhtkonna vastu, kes on oma tegevusega viinud kunagi õitsva ja võimsa firma majandusliku krahhi äärele, kuid selles pole süüdi tuhanded narvalased, kes on siin põlvkondade kaupa rasket tööd teinud ja oma peredele leiba teeninud. See on ainus põhjus, miks ma pöördun teie poole sellises vormis.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele