Eestiski tegutsevat Lukoili, mis on pärast
Jukose hävitamist jäänud Venemaa ainsaks formaalselt sõltumatuks
naftakompaniiks, ähvardab enamiku Vene naftafirmade saatus ehk Kremli kontrolli
alla minek.
Eurasia Daily Monitori andmeil andis Eestiski tegutseva Lukoili president Vagit Alekperov eelmisel nädalal mõista, et Lukoili investeeringud ja projektid, eriti väljapoole Venemaad jäävad, lähevad edaspidi Kremli kontrolli all oleva Gazpromi tütarfirmaga loodud ühisfirma alla, kirjutab Postimees.
«Ma pole seda kõlakat kuulnud, kuid seal võib oma tõde olla,» kinnitas Alexela Oili juht Heiti Hääl. «Moskva tahab kontrollida Lukoili välisinvesteeringuid ehk raha, mis Lukoili aktsionärid riigist välja viivad.»
Lukoil Eesti tegevjuhil Aare Kauril polnud kindlat infot, nagu ootaks Lukoili välisprojekte mingid muutused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestit Lukoili minek Gazpromi kontrolli alla ilmselt otseselt ei mõjuta, kuna suur naftakontsern tegeleb nii Eestis kui Lätis peamiselt tagasihoidlike tanklakettide ülalpidamisega.
«Tõsi, nad pole oma positsiooniga Lätis ja Eestis kuigi rahul, nad tahaks olla vähemalt esikolmikus,» märkis Hääl.
Samas pole Lukoil saladust teinud oma ambitsioonidest seoses Balti riikide peamise kütustega varustaja, Leedu Mažeikiu Nafta rafineerimistehasega.
Seotud lood
Lukoil jätkab tööd Iraagis, mille
katkestas 2003. aastal Ameerika sissetung Iraaki.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.