Toiduvõltsimine on Euroopas võimas äri. Ka
Eesti või on mee, veinide, apelsinimahla, singi, kohvi ja kalamarja kõrval
Euroopa petukaupade hulka sattunud.
Mustas äris keerlevad sajad miljardid eurod, kirjutas Eesti Ekspress. Toidumaffial on tarbija hanekstõmbamiseks mitmeid võimalusi alates tahtlikult eksitavatest etikettidest ja lõpetades solgitud või asendatud kaubaga.
Grupp Saksa firmasid vedas Iirimaal toodetud võid Eestisse. Iga kord, kui võikoormaga auto ületas Saksa-Poola piiri, sai firma toetusraha Euroopa Liidust väljaspool kehtiva madalama hinna kompenseerimiseks. Eestis pakiti või ümber ja varustat märgisega, et see pärineb Eestist. Kraam laaditi uuest autosse ja sõiduti Saksamaale, kus firma sai teise rahaportsu - sedakorda sisseveotolli hüvitisena ELi kandidaatriikide toodete eest.
2003. aastal tegid Saksa võimud isotoopmeetodi abil kindlaks, et 25 võiproovist 22 ei pärinenud Eestist, nagu pakendil kirjas. Praegu ootab "võikarusselli" korraldanud firmasid kohus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isotoobitest on võimas abivahend, kuid ka selle rakendamisel on piirid. Siiani on raske eristada mahetoitu mittemahetoidust.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?