Toiduvõltsimine on Euroopas võimas äri. Ka
Eesti või on mee, veinide, apelsinimahla, singi, kohvi ja kalamarja kõrval
Euroopa petukaupade hulka sattunud.
Mustas äris keerlevad sajad miljardid eurod, kirjutas Eesti Ekspress. Toidumaffial on tarbija hanekstõmbamiseks mitmeid võimalusi alates tahtlikult eksitavatest etikettidest ja lõpetades solgitud või asendatud kaubaga.
Grupp Saksa firmasid vedas Iirimaal toodetud võid Eestisse. Iga kord, kui võikoormaga auto ületas Saksa-Poola piiri, sai firma toetusraha Euroopa Liidust väljaspool kehtiva madalama hinna kompenseerimiseks. Eestis pakiti või ümber ja varustat märgisega, et see pärineb Eestist. Kraam laaditi uuest autosse ja sõiduti Saksamaale, kus firma sai teise rahaportsu - sedakorda sisseveotolli hüvitisena ELi kandidaatriikide toodete eest.
2003. aastal tegid Saksa võimud isotoopmeetodi abil kindlaks, et 25 võiproovist 22 ei pärinenud Eestist, nagu pakendil kirjas. Praegu ootab "võikarusselli" korraldanud firmasid kohus.
Isotoobitest on võimas abivahend, kuid ka selle rakendamisel on piirid. Siiani on raske eristada mahetoitu mittemahetoidust.
Seotud lood
Mida põlvkond edasi, seda rohkem on elektrimootoriga tõstukil eeliseid sisepõlemismootoriga tõstuki ees.