Toiduvõltsimine on Euroopas võimas äri. Ka
Eesti või on mee, veinide, apelsinimahla, singi, kohvi ja kalamarja kõrval
Euroopa petukaupade hulka sattunud.
Mustas äris keerlevad sajad miljardid eurod, kirjutas Eesti Ekspress. Toidumaffial on tarbija hanekstõmbamiseks mitmeid võimalusi alates tahtlikult eksitavatest etikettidest ja lõpetades solgitud või asendatud kaubaga.
Grupp Saksa firmasid vedas Iirimaal toodetud võid Eestisse. Iga kord, kui võikoormaga auto ületas Saksa-Poola piiri, sai firma toetusraha Euroopa Liidust väljaspool kehtiva madalama hinna kompenseerimiseks. Eestis pakiti või ümber ja varustat märgisega, et see pärineb Eestist. Kraam laaditi uuest autosse ja sõiduti Saksamaale, kus firma sai teise rahaportsu - sedakorda sisseveotolli hüvitisena ELi kandidaatriikide toodete eest.
2003. aastal tegid Saksa võimud isotoopmeetodi abil kindlaks, et 25 võiproovist 22 ei pärinenud Eestist, nagu pakendil kirjas. Praegu ootab "võikarusselli" korraldanud firmasid kohus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isotoobitest on võimas abivahend, kuid ka selle rakendamisel on piirid. Siiani on raske eristada mahetoitu mittemahetoidust.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”