Toiduvõltsimine on Euroopas võimas äri. Ka
Eesti või on mee, veinide, apelsinimahla, singi, kohvi ja kalamarja kõrval
Euroopa petukaupade hulka sattunud.
Mustas äris keerlevad sajad miljardid eurod, kirjutas Eesti Ekspress. Toidumaffial on tarbija hanekstõmbamiseks mitmeid võimalusi alates tahtlikult eksitavatest etikettidest ja lõpetades solgitud või asendatud kaubaga.
Grupp Saksa firmasid vedas Iirimaal toodetud võid Eestisse. Iga kord, kui võikoormaga auto ületas Saksa-Poola piiri, sai firma toetusraha Euroopa Liidust väljaspool kehtiva madalama hinna kompenseerimiseks. Eestis pakiti või ümber ja varustat märgisega, et see pärineb Eestist. Kraam laaditi uuest autosse ja sõiduti Saksamaale, kus firma sai teise rahaportsu - sedakorda sisseveotolli hüvitisena ELi kandidaatriikide toodete eest.
2003. aastal tegid Saksa võimud isotoopmeetodi abil kindlaks, et 25 võiproovist 22 ei pärinenud Eestist, nagu pakendil kirjas. Praegu ootab "võikarusselli" korraldanud firmasid kohus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isotoobitest on võimas abivahend, kuid ka selle rakendamisel on piirid. Siiani on raske eristada mahetoitu mittemahetoidust.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.