Poola kaasamine tuumajaama ehitamisse
Ignalinas tähendab seda, et ühe reaktori võimsusest võib väheks jääda ja kaaluda
tuleb koguni kahe uue tuumareaktori ehitamist Leedusse, tõdes Gunnar Okk
intervjuus Postimehele.
Kuigi Balti riigid leppisid kokku, et ehitavad Ignalinasse tuumajaama kolmekesi, tegi Leedu võtta osanikuks ka Poola, juhtus see Okki sõnul, mida energeetikas tihti juhtub. "Alustatakse spetsialistide tasemelt, aga edasi võtavad poliitikud asja üle. Energeetika on valdkond, mis otseselt puudutab väga paljusid inimesi," lisas ta.
Eesti Energia endise juhi sõnul jääb Poola lisandumisel teiste osa märksa väiksemaks ja tekib uuesti küsimus, kui suur uus tuumajaam siis Ignalinasse ikkagi teha? "Seni on räägitud ühest reaktorist maksumusega 3-4 miljardit eurot, aga Poola lisandumise korral jääb ühest reaktorist väheks. Ilmselt tuleks teha kaks reaktorit," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurem tuumajaam, mille ehitamiseks läheb
rohkem raha - selle võib kaasa tuua Poola kaasamine projekti.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.