Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liive: tuumajaam võib tulla plaanitust suurem
Suurem tuumajaam, mille ehitamiseks läheb
rohkem raha - selle võib kaasa tuua Poola kaasamine projekti.
Intervjuu Eesti Energia juhi Sandor Liivega pärast kohtumist Leedu peaministriga.
Millest rääkisite Gediminas Kirkilasega?
Põhiteema oli ikka uue tuumajaama projekt. Meil oli väga avatud ja otsekohene diskussioon.
Mis seisus projekt praegu on?
Projekt on sellises seisus, et tuleb lahendada kaks olulist küsimust. Esimene on Leedu sisepoliitiline küsimus. Tuleks vormistada seadus, mis lubab Leedul tuumajaama ehitada, ning seejärel peaks riigi parlament selle vastu võtma. Meie põhisoov on see, et seadus tuleks võimalikult investorisõbralik.
Kui suurt osalust Eesti projektis ikkagi tahab?
Mis puudutab osalusi, siis selle ümber käivad diskussioonid laua taga. Sellepärast ei tahaks hakata meie positsioone välja käima. Tõsi on, et praegu on kõigil kolmel riigil üks kolmandik projektist, kuid kui tahame Poolat kaasata, peame kõigepealt arutama, mitu protsenti on iga riik nõus oma osalusest talle loovutama.
Mitu protsenti oleks Eesti nõus andma?
Ei taha läbirääkimisi ajakirjanduse vahendusel pidada. Eks see sõltub sellest, kui palju keegi tulevikus energiat osta tahab.
Kas on muutunud Eesti võimaliku investeeringu suurus? Varem ütlesite, et see võib jääda 20 miljardi krooni kanti.
Lõplik investeeringu suurus sltub kolmest asjast: kui suur tuleb jaam, milliseks kujuneb megavati hind ning kui palju me sealt ostame.
Hetkel kuum
Eestis ametlikul visiidil viibiv Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ja Eesti peaminister Andrus Ansip rõhutasid Stenbocki majas antud pressikonverentsil Balti riikide energiakoostöö tähtsust.
"Tahame Ignalina tuumajaama ehitamise projektiga kiiresti edasi liikuda. Eesti jaoks ei ole oluline niivõrd tulevane aktsiate jaotus, kuivõrd kiire edasiminek," ütles Eesti peaminister.
Ansipi sõnul oleks otstarbekas, et pärast 2013. aastat, kui Eestil tekib tõsisemaid probleeme süsihappegaasi jt heitmetega, võiks Ignalina abil katta 25-30% Eesti energiavajadusest. Eriti kui seal toodetava elektri hind on samal tasemel praegu Narvas toodetava elektri hinnaga.
Seotud lood
Poola kaasamine tuumajaama ehitamisse
Ignalinas tähendab seda, et ühe reaktori võimsusest võib väheks jääda ja kaaluda
tuleb koguni kahe uue tuumareaktori ehitamist Leedusse, tõdes Gunnar Okk
intervjuus Postimehele.
Rohelised nõuavad Ignalinasse kavandatava
tuumajaama projekti tagamaade avalikustamist, teatas erakond.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele