Euroopa Komisjoni juhi Jose Manuel Barroso kolmapäeval esitletud ELi uus energiastrateegia toob vägisi meelde Don Quijote ja tuuleveskid.
Mitte et Barroso tuuleveskitega lootusetut võitlust peaks - vastupidi - eesmärk on taastuvenergia (sealhulgas tuule) kasutust igati soosida ja suurendada. Paralleel tekib pigem õilsatest eesmärkidest ja sellest, kui raske neid saab olema ellu viia.
Euroopa tööstus juba nuriseb. Seades ambitsioonika eesmärgi kärpida ELis aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid 1990. a tasemest 20% tähendab järjekordset lööki Euroopa konkurentsivõimele. Suurim lobby-organisatsioon UNICE hoiatas, et EL ei võtaks selliseid ühepoolseid siduvaid eesmärke, mis sunniks Euroopa firmasid energia eest USA ja Aasia rivaalidest rohkem maksma. Vähe sellest, et India ja Hiina konkureerivad madalate palkadega - nüüd saavad nad lisaeelise veel ka heitmetele vilistamisest. Üksi Hiina plaanib järgmise 25 aasta jooksul juurde ehitada 500 söeküttel jaama. Euroopa ettevõtetel ei jää muud kui pillid kotti ja kolima.
Ja mis hakkab juhtuma toiduainetetööstuse ja metsandusfirmade toorme hinnaga, kui biomassile - s.h metsamaterjal ja teravili - tekib energiasektorist tugev konkurent? Soome firmad juba igatahes muretsevad, kirjutab Kauppalehti. ELi energiastrateegia seab eesmärgiks toota viiendik energiast aastaks 2020 taastuvatest allikatest, sh biomassist, ning kasvatada biokütuste osa transpordisektoris samaks aastaks 10%le. Kui selline eesmärk kohustuslikuks tehakse, saab sellest paras väljakutse ka Eestis - majandusministeeriumi kahe aasta taguse statistika põhjal oli meil biokütuste osakaal transpordis null ja taastuvenergia osa 1,4%.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele