Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maailma suurimad autotootjad kasutavad orjatööjõudu
Ford, General Motors ja Kohler väidavad, et nad ei teadnud, et nad kasutavad orjade tehtud materjale. Ford ja Kohler lõpetasid koheselt toormalmi ostmise National Material Tradingu nimeliselt vahendajalt, kui kuulsid, et ta müüb orjajõul toodetud materjale. National Material Trading impordib iga aasta Brasiiliast 1,5 miljonit tonni toormalmi.
Toyota ja Nissan ütlesid, et neil on raskusi tarneketi jälgimisega, kuid nad tegelevad probleemiga ja kui orja- ja lastetööjõu kasutamine tuvastatakse, astutakse vastavad sammud.
Brasiilia toormalmi tootja Cosipar ostis enamuse orjade toodetud materjalidest. 1993. aastal lubasid nad töölistele palka maksta. Ettevõtte tegevjuht ei usu, et nende töölised on orjad, kuna neid ei hoita jõuga kinni. Cosipar ehitas töötajatele vannitubadega barakid, nagu inspektorid nõudsid.
Cosipar müüb enamuse oma toormalmist National Material Tradingule. Brasiilia tööjõuministeeriumis töötav Marcelo Campos ütles, et orjandus on tõsine probleem ja nad viimasel kümnendil vabastanud üle 20 000 orja. "Toormalmi nõudlus sunnib orjatööjõudu kasutama, kuna neil inimestel ei ole muud majanduslikku väärtust," lisas Campos.
Orjalaagrite värbajad lubavad rahulikku ja tasuvat tööd. Tegelikkuses sunnitakse neid laagris relva hvardusel tööle vaid söögi ja riiete eest. Rahapuudus, läbimatu džungel ja pikk kodutee takistab orjadel lahkumist.
Laagrid, mida Bloomberg Brasiilias ja Peruus külastas asuvad keset džunglit, inimesed elavad, seal kus nad töötavad: teevad puusütt, et toormalmi toota, kaevavad kulda ning teevad metsa.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
CE-märgise levinumad vead
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele