Maailma suurimad autotootjad kasutavad orjatööjõudu

Ford, General Motors ja Kohler väidavad, et nad ei teadnud, et nad kasutavad orjade tehtud materjale. Ford ja Kohler lõpetasid koheselt toormalmi ostmise National Material Tradingu nimeliselt vahendajalt, kui kuulsid, et ta müüb orjajõul toodetud materjale. National Material Trading impordib iga aasta Brasiiliast 1,5 miljonit tonni toormalmi.

Toyota ja Nissan ütlesid, et neil on raskusi tarneketi jälgimisega, kuid nad tegelevad probleemiga ja kui orja- ja lastetööjõu kasutamine tuvastatakse, astutakse vastavad sammud.

Brasiilia toormalmi tootja Cosipar ostis enamuse orjade toodetud materjalidest. 1993. aastal lubasid nad töölistele palka maksta. Ettevõtte tegevjuht ei usu, et nende töölised on orjad, kuna neid ei hoita jõuga kinni. Cosipar ehitas töötajatele vannitubadega barakid, nagu inspektorid nõudsid.

Cosipar müüb enamuse oma toormalmist National Material Tradingule. Brasiilia tööjõuministeeriumis töötav Marcelo Campos ütles, et orjandus on tõsine probleem ja nad viimasel kümnendil vabastanud üle 20 000 orja. "Toormalmi nõudlus sunnib orjatööjõudu kasutama, kuna neil inimestel ei ole muud majanduslikku väärtust," lisas Campos.

Orjalaagrite värbajad lubavad rahulikku ja tasuvat tööd. Tegelikkuses sunnitakse neid laagris relva hvardusel tööle vaid söögi ja riiete eest. Rahapuudus, läbimatu džungel ja pikk kodutee takistab orjadel lahkumist.

Laagrid, mida Bloomberg Brasiilias ja Peruus külastas asuvad keset džunglit, inimesed elavad, seal kus nad töötavad: teevad puusütt, et toormalmi toota, kaevavad kulda ning teevad metsa.