Eesti võiks osaleda plaanitava Leedu-Rootsi
merekaabli ehitamisel, pakkus välja täna majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi külastanud Leedu välisminister Petras Vaitiekunas,
teatas ministeerium.
Uue elektrikaabli rajamine pole veel kindel ja hetkel käivad esialgsed uuringud, nentis Vaitiekunas. Ta ütles, et kui projekt teoks saab, võiks Eesti osaleda selles samamoodi, nagu Leedu riiklik energiafirma Lietuvos Energija on osanik Eesti-Soome vahelise Estlinki merekaabli projektis.
Samuti käis Vaitiekunas välja mõtte, et Balti riigid võiksid luua ühise asutuse, mis vastutaks Rail Baltica idee elluviimise eest. Rail Baltica tähendab Balti riike ühtpidi Kesk-Euroopaga, teistpidi aga Helsingiga ühendavat kiirraudteed, mis on ka Euroopa Liidu prioriteetsete projektide nimekirjas.
„Mõlemad ettepanekud nõuavad läbitöötamist, aga suhtume neisse konstruktiivselt,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar. Ta nentis, et hetkel on aktuaalsem Rail Balticat puudutav idee ja seda on kavas arutada ka oktoobrikuisel kohtumisel projekti Euroopa Liidu poolse koordinaatoriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaitiekunas teavitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ka sellest, et Leedu on rääkinud läbi Rootsi ja Poolaga, kes on samuti huvitatud osalemisest Ignalina tuumajaama väljaehitamisel. Praegu tegelevad jaama teostatavusuuringuga kolme Balti riigi energiafirmad. Vaitiekunas tundis huvi, mida arvaks uutest osalejatest Eesti.
„Kui on selge Ignalina uue tuumajaama tasuvus, ökoloogilised jm põhimõtted, tuleb selle küsimuse juurde tagasi tulla,” kommenteeris Savisaar.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001