Eesti joogitööstusi ootab ees raske aasta, usuvad edukamad joogitootjad. Maksutõusud peletavad ostjad Lätti ning Eesti kaotab miljoneid maksutulu, ennustavad tööstusjuhid.

- A. Le Coqi juht Jaanus Vihand, Saku Õlletehase juht Jaan Härms, Liviko juht Janek Kalvi ja Värska Originaal juhatuse esimees Rauno Jõgeva prognoosivad raskeid aegu.
- Foto: Raul Mee/Johanna Adojaan/Liis Treimann/Andras Kralla
Tänavune joogitootjate TOP tõi väikese üllatuse esikolmikus. Eesotsas on ikka suured ja tuntud ettevõtted. Nii on ka TOPi võitja sama, kes mullu - A. Le Coq. Aga teisel kohal on eelmise aasta kaheksas (2022. aastal samuti teine) Saaremaa Vesi (mullu oli Liviko). Kolmas koht on jäänud mullusega samaks - Anora Estonia.
Tööstusuudised uuris neljalt joogitööstuse juhilt nende mõtteid ja arvamusi meie majanduse üldise olukorra, aga ka spetsiifilisemalt joogitööstusi puudutavate otsuste osas. Teravalt tõusid üles küsimused maksutõusude ning nende tulemusel oodatava piirkaubanduse kasvu kohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riik on väga lühikese aja jooksul rakendanud mitmeid makse, mis otseselt või kaudselt ühte konkreetset sektorit enim mõjutavad. Selleks on toidutööstus, mille ülesanne on tagada Eesti toidujulgeolek, kirjutab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Saku Õlletehase emafirma Carlsberg Grupi tulu kasvas käesoleva aasta esimeses pooles 3,9 protsenti ja ulatus 38,77 miljardi Taani kroonini ehk 5,19 miljardit euroni.
Joogitootja A. Le Coq teenis läinud aastal 105,1 miljoni eurose käibe juures veidi üle 14 miljoni euro ärikasumit ning kasvatas üle-eelmise aastaga võrreldes nii käivet kui kasumit.
Carlsberg Gruppi kuuluva Saku Õlletehase auditeeritud müügikäive ulatus 2023. aastal 72,2 miljoni euroni, jäädes võrreldavale tasemele 2022. aastaga. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes eelmisel aastal 5,5 miljonit eurot, võrreldes 2022. aastaga vähenes kasum ligikaudu miljoni.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.