Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas

Üleminek gaasilt põlevkiviõlile ei tähenda tingimata uue katlamaja ehitamist. Paljudes tööstuslikes katlamajades saab olemasoleva katla kohandada vedelkütusele. Sõltuvalt olemasolevatest seadmetest tähendab see eelkõige sobiva õlipõleti, mahutipargi, pumpade, torustiku ja automaatika paigaldamist. SW Energia kogemuse põhjal on üleminek tehniliselt võimalik eelkõige suuremates katlamajades ning lahendust tasub kaaluda alates ligikaudu 100–200 kW võimsusest.

Veelgi parem lahendus võib olla kahe kütuse kasutamise võimaluse säilitamine. Nii ei pea ettevõte tegema pikaajalist panust ainult ühele kütusele – kasutada saab seda kütust, mis on konkreetsel perioodil majanduslikult soodsam või paremini kättesaadav. SW Energia kasutab katlamajades erinevaid kütuseid, lisaks varem mainitud maagaasile ja põlevkiviõlile pakume oma klientidele LPG-gaaskütust ning kohalikke taastuvenergial töötavaid lahendusi: puitpelleti ja hakkepuidu katlamajad. Kui keskmise energiaintensiivse tööstuse biokütuse katlamaja (näiteks hakkepuidul töötav katlamaja) arendustsükkel on ca 12 kuud, siis gaaskütuste asendamine kohaliku põlevkiviõliga võtab spetsialistidel 2–3 tööpäeva ning on investeeringuna kümneid kordi soodsam lahendus. Kui võrreldes suurte tööstuste gaasi- ja õlikatlamaja, siis erinevusi on vähem, kui arvata võiks.

Lisaks hinnale on ettevõtete jaoks oluline ka varustuskindlus ja võimalus reageerida energiaturu muutustele. Kui katlamajas on olemas nii gaasi kui ka vedelkütuse kasutamise võimalus, saab ettevõte hinnariski oluliselt paremini juhtida. Kui gaas muutub kalliks, saab kasutada õli. Kui turuolukord pöördub, saab minna tagasi gaasile. See annab tööstusettevõttele oluliselt tugevama positsiooni kui sõltumine ainult ühest kütusest.

Kohalikul kütusel põhinev mitmekesine energiavarustus aitab vähendada olukordi, kus ühe importkütuse tarnehäire või järsk hinnatõus kandub kiiresti üle ettevõtete ja tarbijate energiakuludesse. Mida rohkem on kasutatavaid kohalikke alternatiive, seda paremini suudame pehmendada maailmaturu hinnatippude mõju ja tagada varustuskindluse ka keerulisemates turuolukordades.

Näiteks on vastu 2026. aasta sügist EL-i gaasivarude seis 13 aasta madalaim, seevastu põlevkiviõli saadavusega Eestis probleeme ei ole ning SW hoiab ka oma ladudes strateegilist varu. Põlevkiviõli, hakkepuit ja pellet täidavad erinevat rolli. Hakkepuit ja pellet on taastuvad biokütused ning sobivad hästi pikaajaliseks soojatootmiseks. Põlevkiviõli on fossiilne kütus, kuid selle tugevuseks on võimalus kasutada seda olemasolevates tööstuslikes katlamajades alternatiivina imporditud maagaasile.