Miks “paneel + aku” ei tööta ilma targa juhtimiseta
Nii ettevõtted kui kodud teevad sageli ühe valearvestuse - mõlemad eeldavad, et salvestusega tuleb kaasa nutikas energiajuhtimine. Tegelikult ei tule. Akusalvesti ilma juhtimiseta on lihtsalt kast, mis suudab energiat hoida, kuid ei oska seda osta, müüa ega süsteemi parimal moel tasakaalustada. Toimiv lahendus nõuab:
- kliendi ajaloolise tarbimise analüüsi;
- tootmise prognoose (tuul, päike);
- Nord Pooli hinnamustreid;
- automaatset algoritmi, mis juhib kogu süsteemi mitte Exceli, vaid reaalajas optimeerimise põhimõttel.
Selline lähenemine võimaldab teha ka arbitraaži – odaval tunnil võrgust või päikesepaneelidest laadida ja müüa kallil võrku või katta omatarvet – kuid Soleron Energy rõhutab, et see on vaid algtaseme tööriist. Maksimaalne kasu tuleb mitme turu korraga kasutamisest ehk multimarket-strateegiast.

- Toimiv akusalvesti juhtimise lahendus nõuab mitmete komponentide koostööd.
- Foto: Soleron Energy
Sagedusreservid - alahinnatud tuluallikas
Eesti sagedusreserviturg avanes sisuliselt pärast desünkroniseerumist Vene energiasüsteemist. Just siin peitub üllatuslikult üks suurimaid teenimisvõimalusi. Enamik ettevõtteid ei pruugi teada, et võrguliitumine on oluline ressurss ja nende energiavarad, eriti akud, seisavad päeva jooksul valdava osa ajast jõude. Samal ajal vajab süsteem osapooli, kes aitaksid hoida sagedust stabiilsena. Soleron Energy koondab klientide varad kokku ja viib need turule, kus on võimalik teenida lisatulu ilma tootmist või tarbimist häirimata.
Sagedusreservide turg on mitmekihiline, kõigepealt võimsusturg, kus pakutakse päev ette valmisolekut reguleerimiseks. Seejärel on päevasisene reguleerimisturg, kus tehtud pakkumiste põhjal reguleerimisvajaduse korral käivitatakse erinevad teenused. Nendeks on mFRR, aFRR ja FCR. Soleron Energy juhtimistarkvara võimaldab tänasel päeval osaleda mFRR ja aFRR turul, selleks on välja arendatud SCADA võimekusega juhtimine.

- Soleron Energy juhtimistarkvara.
- Foto: Soleron Energy
Euroopa näited näitavad, et 1 MW võimsusega liitumise korral teenivad 4-tunnised akud aastas 250 000–260 000 € (Saksamaa turu keskmine). Eestis on tootlus täna veel kõrgem, sest turg on uus ja konkurents väike. Muidugi ei ole see tasuta lõuna, sest akude tsüklite kulumine vajab arvutamist. Korralik analüüs võimaldab aga täpselt hinnata, kas ja kuidas tulu ületab kulusid ning mis on investeeringu tasuvusaeg.
Sagedusreservide turul toimuvast saab hea ülevaate
Soleron Energy kodulehelt.Ettevõtete suurim risk on teadmatus, mitte tehnoloogia
Soleron Energy kogemuse järgi alahindavad ettevõtted kolme asja:
- Võrgu piiranguid – eriti madalpinge võrk on Eestis sageli täis ja liitumisvõimsused kallid või kättesaamatud.
- Varustuskindluse vajadust – paljud ei tea, kas aku roll peaks olema tulu teenimine või kriitiliste protsesside käigus hoidmine.
- Kompleksse süsteemi juhtimise raskust – kui aku, inverter ja paigaldus tulevad erinevatest kohtadest, on rikked kiirelt tekkima.
Soleron Energy soovitus ettevõtetele on selge: keskenduge põhitegevusele, andke energiasüsteemide juhtimine spetsialistidele ja ärge laske end lühiajalistest hinnasignaalidest pimestada. Esmatähtis on projekteerida salvestussüsteem vastavalt konkreetse tootmis- või tarbimisüksuse vajadusele ja liitumispunti läbilaske võimsusele.
Kui tegemist on tarbimise ja tootmise suunalise võrguliitumisega, siis võimaldab salvestus suurendada omatarvet ja vähendada elektrienergia kulukomponenti ning samal ajal tagada ka elektriga varustatus võrgukatkestuse korral. Eraldi ärimudel on eraldiseisvad akusalvestid, mis on disainitud energiaturgudel osalemiseks ja pakuvad sagedusreservide turul erinevaid reguleerimisteenuseid.
Konkurentsis püsimiseks peab ettevõte tegema oma süsteemid automaatseks, juhitavaks ja inimestest sõltumatuks. See ei ole “tehnoloogia-huviliste mängumaa”, vaid uus standard, mis määrab tootmise efektiivsuse ja ärilise jätkusuutlikkuse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.