40 aastaga on polümeeride pulberprintimine teinud läbi suure arengu ja leidnud nüüdseks laialdast kasutust igapäevases tootmises – funktsionaalsetest prototüüpidest ja väikeseeriate toodangust kuni tööriistade, rakiste, masinaosade, proteeside ning isegi droonide ja purjekakomponentideni.
Polümeeride pulberprint pakub Eesti tootmis- ja tööstusettevõtetele uusi väljundeid
  • Foto: Nima Sarabi
“Hüppelised arengud sünnivad sageli mitme asjaolu kokkulangemisel. Idee polümeeride 3D printimisest sai alguse 1980. aastatel ja selle olulisemad eeltingimused olid CO2 laserite hinnalangus, personaalarvutite areng ning nutika tudengi soov luua kiiremini valmistooteid, selmet oodata kuid vormi valmistamise või muu mehaanilise töötlemise järel,” räägib prototüüpimise ja väikeseeriatootmisega tegeleva ECCOM OÜ tegevjuht Martin Terav.
Ta lisab, et kuigi esimesed pulberprintdetailid olid kaunis ebatäpsed, jõuti üsna kiirelt esimeste talutava kvaliteediga toodeteni. Ja taas tänu juhusele, nimelt sai arendustööde käigus printimiskamber uue valgusti, mis soojendas kogemata kambris olevat pulbrit. Kõrgem temperatuur muutis toodete kvaliteedi paremini ennustatavaks ja etteantud geomeetriale vastavamaks.
Pulberprintimise muudab atraktiivseks piirangutevaba disain ja peaaegu olematu materjalikadu – ülejääv pulber läheb lihtsalt taaskasutusse. Polümeerpulberprint ei vaja tugistruktuure ning järeltöötlus on samuti kiire. Viimistlusviise on erinevaid, alates klaashaaveldusest ja lõpetades keemilise poleerimise, värvimise või nikeldamisega. Üks pulberprindi miinus on aga tülikas ning ajamahukas materjalivahetus. „Sageli pakutakse kõiki materjale, mida printeriga teha saab, ent see on liialdus,” rõhutab Terav. „Reeglina suudetakse printida kuni kahe erineva materjaliga, väga suurtes teenusbüroodes on kasutusel kolm ja enam erinevat materjali.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele