Eestis luuakse Euroopa tipptasemele vastavat raudtee liiklusjuhtimissüsteemi

„Juba 20 aastat tagasi oli näha, et raudteed hakkab kummitama tehnoloogiline võlg – vana analoogsüsteem oli ajale jalgu jäämas, paljud komponendid olid vananenud, nende tootmine oli lõpetatud ning puudus ametlik esindus Eestis,“ meenutab Edelaraudtee tegevjuht Rain Kaarjas. „Lisaks tuli arvestada personali pikaajaliste vajadustega – keeruline oli leida ja motiveerida inimesi, kes oleks valmis vana süsteemiga töötama ka kümne või kahekümne aasta pärast.“

Edelaraudtee on suur raudteetaristuettevõte, mis haldab 223,8 km raudteeliine, 11 raudteejaama ja 20 peatust. Uuenduse tulemusena on Edelaraudtee senised süsteemid digitaliseeritud ning sellega tõstetud raudtee paindlikkust, tulevikukindlust ja tõhusust. Kuigi ohutustase oli ka enne kõrge, on kogu süsteem nüüd kaasaegne ja vastab tänapäevastele ootustele.

Edelaraudtee ja Instry süsteemiarhitektide välja töötatud innovaatiline digikaksik, mis põhineb Siemensi tehnoloogial, võimaldab kaugtestimist koos kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ohutushindajaga, välistades võtmetöötajate füüsilise kohaloleku vajaduse. Uued lahendused võimaldavad parandada rongide kiirust ja täiustada ohutusfunktsioone, nagu blokeeringud, raudteeülesõidukohad, pöörmete küte, tsentraliseeritud liiklusjuhtimine ning sujuvam rakenduste arendus ja testimine. Lahendus on sõltumatu ohutushindaja (ISA) poolt heaks kiidetud SIL3 tasemel. Automatiseerimise ja kogu projekti eest vastutas Go Track, kes koondas kokku parimad insenerid ning Saksa Automaatika vastutas juhtkappide tarnimise ja komplekteerimise eest, olles üks partneritest.

Edelaraudtee süsteemiarhitekt Kauri Oras tõdeb, et mastaapne projekt sai alguse lihtsast telefonikõnest umbes kümme aastat tagasi. „Esialgne ülesanne oli näiliselt väike – leida ühele analoog-raudteeülesõidule lahendus digitaalseks andmeedastuseks. Seejärel tegi Go Track meile ettepaneku arendada programmeeritava loogikakontrolleri põhine lahendus raudteejaamade juhtimiseks. Koostöös Siemensi partneri ja Go Tracki spetsialistidega sai sellest alguse kiire ja ulatuslik arendusprotsess, mis kestab aktiivselt tänaseni ning jätkub ka tulevikus,“ sõnab Oras.

„Tehnoloogilise partneri valikul sai määravaks kohapealse tehase esinduse ja partneri olemasolu, mis omakorda võimaldab keerulised olukorrad kiiresti lahendada, kaasates vajadusel operatiivselt ka rahvusvahelisi eksperte. Meie meeskondi ühendab ühine visioon ja sarnased väärtushinnangud – keskendume lahenduste leidmisele ning mõistame hästi, mis on teisele poolele oluline ja kuidas saame teineteise äritegevust toetada,“ lisab Edelaraudtee spetsialist.

Esimesena digitaliseeriti Türi raudteejaam ja ülesõit, järgmised olid Tallinn-Väike ja Kiisa, ning kui siis tekkisid mured süsteemi hangumisega, saadi reaalselt aru, mida tähendab tehasekontakti reaalne kohalolek. „Kui poleks olnud Siemensi esindust Eestis, poleks me sellele murele lahendust leidnudki, sest tootja vahetas välja väga keeruka tehnoloogilise toote,“ nendib ta. „Meie insenerid külastasid Šveitsis Siemensi sarnase tegevusega klienti ning nende arenduskeskust, et näha, kuidas sellised süsteemid juba töötavad Euroopas. Meie eesmärk oli teha sama, aga suurema paindlikkusega. Võtsime vastu otsuse, et meie insenerid peavad õppima seda ise tegema. Nii hakkasime looma oma tarkvaralahendust Siemensi platvormil, et kõik vastaks Euroopa ohutusstandarditele. Huvitav on see, et Euroopa nõuete järgi kehtivad Berliini pearaudteejaamale ja Võhma raudteejaamale samad nõuded. Aga kui on olemas maailma parimad insenerid, head ideed, seadmed ja partnerid, siis tulemus ka tuleb.“

Suurim hüpe tuli digitaalse kaksiku kasutuselevõtuga – see on virtuaalne süsteem, mis peegeldab reaalset raudteetaristut ja võimaldab testida protsesse enne nende tegelikku rakendamist. „Varasemalt ehitasime füüsilisi makette, et testida süsteeme. Need olid ilusad vaadata, aga raskesti uuendatavad. Nüüd toimub kõik digitaalselt: testid, simulatsioonid, õpe. Alustasime oma arendusega õnneks õigel ajal – viis aastat varem poleks olnud osasid tooteid ega digikaksikut võimalik kasutusele võtta,“ ütleb süsteemi üks looja Kauri Oras. „Kõik kolis digikeskkonda ja meie tööaeg muutus oluliselt tõhusamaks. Täna ei tee me enam midagi enne, kui see on digikaksikus läbi testitud.“

Tulemuseks on süsteem, kus kogu raudteevõrk töötab integreeritult ja andmepõhiselt. See võimaldab parandada hooldust, suurendada ohutust ja vähendada seisakuid. Edelaraudtee meeskond on loonud tarkvara, mis suudab logisid edastada otse mehhaanikute töölauale ning mille küberturvalisus vastab rahvusvahelistele standarditele. Sisuliselt on loodud süsteem, millele teistes riikides alles mõeldakse. Arendus toimub edasi – järgmiseks sammuks on ühildada tööstusautomaatika BIM-valdkonnaga.

Saksa Automaatika roll oli Go Tracki poolt ellu viidud Edelaraudtee arenduse tehnoloogiline toetamine komponentide tarne, seadmekappide montaaži ja Edelaraudtee ning Instry loodud tarkvaraplokkide kokkupanekuga. „Edelaraudtee inimesed tulid külla ja rääkisid oma mastaapsest ideest,“ meenutab ettevõtte esindaja Aldo Kaljumäe. „Kuigi mul polnud raudtee toimimisest aimugi, tundus see põnev. Meie töö oli koostada elektrikappe jaama kaupa. See oli suur väljakutse, aga ka tohutult inspireeriv.“

Siemens Eesti esindaja Ruslan Hamzin rõhutab, et just Edelaraudtee julgus uusi tehnoloogiaid katsetada eristab neid paljudest teistest klientidest. „Tavaliselt kulub uue tehnoloogia tutvustamisest esimeste reaalse projektideni aastaid. Edelaraudtee oli valmis kohe proovima. Mina olin lüli Siemensi tehnoloogia ja teadmiste, arenduskeskuse ning kohaliku kliendi vahel. Lahendus, milleni oleme jõudnud, on testitud ja sertifitseeritud Go Tracki poolt ning seda võib julgelt eksportida.“

Projekti algfaasis töötanud Saksa Automaatika juht Ats Alupere meenutab, et Edelaraudtee hakkas arendust tegema ajal, mil alles hakati rääkima Tööstus 4.0-st ja digikaksikust ei teadnud paljud midagi. „See projekt oli Eestis oma aja kohta revolutsiooniline,“ ütleb ta. „Täna näeme, kuidas taristuettevõte on jõudnud reaalse tööriistani, mis muudab raudteed igapäevaselt ohutumaks ja tõhusamaks.“

Kaarjas nendib, et kui alguses eriti ei usutud, et Edelaraudtee suudab sellise süsteemi välja arendada, siis täna on toimiv ja tulevikukindel raudtee olemas. „Meil on meeskond, kelle kogemus ulatub releeajast digiajastusse, ning partnerid, kelle kaasabil oleme suutnud luua midagi, mis vastab kõrgeimatele Euroopa standarditele,“ lisab ta. „Kui 2007. aastal töötas Edelaraudtees 150 inimest, siis nüüd on neid 48, kuid samas juhime ühest digitaalsest raudtee liiklusjuhtimiskeskusest suuremat hulka ronge kui kunagi varem.“

Taristu juht näeb, et pikemas perspektiivis võib Eesti raudtee areng saada eeskujuks kogu Euroopale. „Oleme teinud rea julgeid otsuseid, mis avavad ukse uutele tehnoloogiatele. Oleme viinud veeremi ja infrastruktuuri nõukogudeaegsest pärandist tänapäeva ning rakendanud kaasaegsed sidel lahendused, mis võimaldavad tulevikus kasutada ka isesõitvaid ronge. Selle kõige lahutamatu osa on aga küberohutus ja uue põlvkonna inseneride kaasamine. Just need on meie järgmised väljakutsed ja samas ka võimalused.“