Kuidas tagada tootmisettevõtte energiajulgeolek heitlikes turutingimustes

Eriti selgelt kerkib see küsimus esile siis, kui ettevõte seisab katlamaja ehituse, auru tootmise ümberkorraldamise ees või vajab senisest suuremat võimsust. Sellises olukorras ei otsita enam lihtsalt uut seadet, vaid moodust, mis annaks tootmisele rohkem kindlust ja ettevõttele rohkem valikuvõimalusi.

Üheks selliseks lahenduseks on multikütuseline katel, mis annab ettevõttele võimaluse kasutada auru tootmisel eri kütuseid, mitte siduda tootmist pelgalt ühe ainsaga. Tegu on ühe aurukatla süsteemiga, mis võimaldab kasutada erinevaid kütuseid, näiteks diislit, gaasi ja pelleteid.

„Multi“ ei tähenda mitut eraldi katelt, vaid üht paindlikku süsteemi olukorras, kus kütuste hinnad, kättesaadavus ja turuolukord võivad kiiresti muutuda. Nii on ettevõttel lihtsam teha otsuseid oma tootmise vajaduse, mitte turu surve järgi.

Multikütuseline aurukatlamaja ei ole mõeldud ainult suurtele tootmistele. Selliseid süsteeme saab rajada juba alates 300 kW, mis teeb selle realistlikuks valikuks ka väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes vajavad töökindlat aurutootmist, kuid kelle tootmismaht ei õigusta suure ja keeruka süsteemi rajamist. Selliste ettevõtete puhul on oluline, et süsteemi võimsus ja ülesehitus vastaksid tegelikule tootmiskoormusele, mitte ei kujuneks investeeringuna suuremaks ning keerulisemaks, kui tegelik töörežiim nõuab. Antud lahendus sobib ka suurematele tarbijatele, sest kombineerides väikseid üksuseid vahemikus 300...2000kW, tuleb kW investeeringu hind soodsam, kui ühel nt 4 MW seadmel.

Investeeringu tasuvus sõltub seejuures eelkõige auru kasutuse stabiilsusest, tootmiskoormusest ja sellest, millist kütust on parasjagu kõige mõistlikum kasutada. Kui aur on tootmise loomulik osa ja katel töötab järjepidevalt, võib investeering õigetes tingimustes tagasi teenida juba 10–12 kuuga. Seda mõjutavad võimalus valida soodsaim kütus ning süsteemi ülesehitusest tulenevad käitamis- ja hoolduskulud.

Sageli mängib rolli ka süsteemi kompaktsem ülesehitus. Pelletil põhinev süsteem vajab üldjuhul vähem ruumi ja lihtsamat kütuse käitlemise taristut kui hakkpuidu katlamaja.

Kaul Projekt OÜ projektjuht Raul Treier ütleb, et edu võtmeks võrreldes muude biokütuste seadmetega on tehnoloogia lihtsus, kompaktsus ja vähene maksumus. “Pelleti auru- või veekatla süsteem on oma mõõtudelt ligi 3 korda kompaktsem kui hakkpuidu katel. Tänu kompaktsusele on võimalik sellise hübriidkatlaga asendada juba olemasolevaid katlaid. Madal investeering tuleneb sellest, et pelletite kasutamise puhul ei ole vaja nii metallimahukaid transportöör- ja põletusseadmeid,” sõnab ta.

Samas ei saa aurukatelt hinnata ainult investeeringu suuruse või kütuse hinna järgi. Tootmisettevõtte jaoks on sama tähtis ka otsustusruum. Kui katla puhul on võimalik kasutada erinevaid kütuseid, on ettevõttel rohkem võimalusi kohaneda hinnamuutuste, tarnehäirete ja tootmisvajaduste muutumisega. See vähendab sõltuvust ühest energiakandjast ja aitab hoida tootmise juhtimise rohkem oma kontrolli all.

Viimaste aastate energiakriisid ja tarnehäired on näidanud, kui oluline on tootmisettevõtte jaoks teada, kust tema kütus tuleb ja kui suur on sõltuvus importkütusest. Pellet võib olla alternatiiv fossiilkütustele eeskätt siis, kui lisaks hinnale arvestatakse ka tarnekindlust ja tururiski. Imporditavate fossiilkütuste puhul ei mõjuta ettevõtte kulusid ainult turuhind, vaid ka geopoliitika, tarneriskid ja rahvusvaheliste turgude ebastabiilsus.

Taastuvkütuse kasutamine aurutootmises võimaldab vähendada fossiilkütuste osakaalu ettevõtte energiakasutuses. See on üha olulisem ka väiksematele ettevõtetele, kes tegutsevad suuremate tootjate väärtusahelas ning kellelt oodatakse järjest enam selgust tootmise korralduse ja keskkonnamõju kohta.

Sama loogika ulatub ka koostöösse ja hangetesse: taastuvenergial põhinev lahendus ei anna automaatselt eelist, kuid võib tugevdada ettevõtte positsiooni seal, kus klient või partner väärtustab energiatõhusust ja keskkonnahoidlikke valikuid. Aurutootmist kavandades tasub arvestada nii tänase koormuse kui ka ettevõtte järgmiste arengusammudega.

Mitmes Eesti tootmisettevõttes on aurutootmist viimastel aastatel ümber korraldatud nii, et see ei sõltuks ainult ühest kütusest ja suureneks seeläbi energiajulgeolek.

Ühe näitena võib tuua tootmisettevõtte, mille igakuine energiatarve on ligikaudu 1500 MWh. 2022. aastal alanud energiakriisi mõjul otsustas ettevõte hajutada oma maagaasist sõltuvat aurutootmist ja investeerida lahendusse, mis võimaldab kasutada erinevaid kütuseid vastavalt nende hinnale, kättesaadavusele ja turuolukorrale.

Praktikas on ettevõte liikunud vastavalt vajadusele nii maagaasi, LPG kui ka pelleti vahel. See paindlikkus on andnud ettevõttele võimaluse jätkata tootmist ka muutuvate energiahindade tingimustes. Ettevõtte tegeliku töökoormuse ja toonaste hüppeliselt kasvanud maagaasi hindade juures kujunes investeeringu tasuvusajaks vähem kui aasta.

Tootmise kindlus ei sõltu ainult sellest, kas aur on olemas täna, vaid ka sellest, kui palju valikuid jääb ettevõttele homme. Just seetõttu tasub aurulahendust hinnata mitte ainult investeeringu, vaid ka paindlikkuse, varustuskindluse ja tulevikukindluse järgi.