- ST
Kestlikkusaruandlus pole väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks kohustus, vaid võimalus
Kliimastandardid, süsinikujalajälje mõõtmine ja jätkusuutlik ettevõtlus on märksõnad, mis tänaseks on muutunud kõigi ettevõtete jaoks igapäevatöö oluliseks osaks. Alates 2024. aasta algusest lisandus suurettevõtetele kestlikkusaruande kohustus, mille eesmärk on näidata, kui suur osa ettevõtte käibest, kapitalimahust ja tegevuskuludest kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks.
Kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive) on alates 2024. aasta algusest kohustuslik umbes 300 Eesti suurettevõtte jaoks. Kuigi väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks ei ole uus aruandlus kohustuslik, avab see suurepärase võimaluse teha asju õigesti, tõsta oma usaldusväärsust ja mainet ning sillutada teed uutele koostöö- ja kliendisuhetele. Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõuniku Marika Taali sõnul on väga oluline, et suurettevõtete direktiivist tulenevaid kohustusi ja tausta mõistaksid ka väiksemad ettevõtjad, näeksid jätkusuutlike standardite järgimises oma võimalusi ning oskaksid vajadusel vastata valdkonda puudutavatele küsimustele.
Kestlikkusaruandluse koostamise kohustus hakkab kehtima järk-järgult:
- 2024. aasta kohta esitavad aruande ettevõtted, kellel on juba 2017. aastast teatud kogemus kestlikkuse informatsiooni esitamisel;
- 2025. aastal laieneb kohustus kõigile teistele suurettevõtetele;
- 2026. aastal lisanduvad börsil noteeritud VKE-d.
Kui aruandluskohustus on nii Eestis asuval äriühingul kui ka tema emaettevõttel, saab aruandluse ühendada. Aruande peab kinnitama audiitor ning see peab olema digitaalselt masinloetavas programmis.
2023. aasta algul jõustunud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD – Corporate Sustainability Reporting Directive) eesmärk on tagada, et eelkõige suurettevõtted avalikustavad piisavalt informatsiooni oma äritegevuse keskkonna ja sotsiaalsete mõjude, riskide ja võimaluste osas, samuti vastupidi – kuidas keskkond ja inimesed mõjutavad ettevõtte tegevust lühi-, kesk- ja pikas vaates.
Aruandluskohustusega ettevõtete arv on Eestis 300–350, sõltudes sellest, kui palju kasutatakse konsolideerimise erandit.
Aruanne on protsessi viimane tükk, mitte eesmärk
„Kindlasti ei tohi aruandlust võtta kui eesmärki omaette või vajalike kastikeste „linnutamist”, mis ei too kaasa reaalset muutust. Aruanne on tehniline lõpp- produkt, mille vundamendiks on mõjude ja riskide hindamine. See aitab mõista, kuidas ettevõte oma tegevusega mõjutab keskkonda ja inimesi ning vastupidi – kuidas ettevõttena oleme sõltuvuses inimestest või mingitest konkreetsetest aspektidest väärtusahelas,” selgitab Taal.
Ta lisab, et standardid aitavad protsesse kiirendada ning panevad ettevõtjaid tegelema õigete asjadega. „Iga oluline aspekt, olgu selleks poliitika või arengukava, nõuab ressursse. Kõigi kestlikkusaspektidega ei jõua korraga tegeleda, seega peab tegema valiku. Väärtusahelas tuleks vaadata väljapoole ja mõista näiteks, kust tuleb toore ja kuhu läheb kaup. On ettevõtteid, kes ei saakski ilma nende teadmisteta äri teha, sest nende partnerid küsivad seda infot. Kestlikkusteabega peavad tegelema ka väikesed ja keskmised ettevõtted, kuna vastasel korral ei saa nad ühel hetkel enam tegutseda turgudel, kus nõutakse kestlikkuse strateegiat. Ka riigihanked on muutumises ning kui neisse on kirjutatud sisse keskkonnaalased ja sotsiaalseid tingimused, ei saa enam varsti üldse teisiti äri teha.”
Iga ettevõtja peab Taali sõnul mõistma, millised on tema äri jaoks tähtsad kestlikkuse teemad ning suunama need oma strateegiatesse. Kestlikkusega tegelemine annab ettevõtetele uusi võimalusi: ligipääsu turule ja konkurentsieeliseid, tõstab kaubamärgi mainet ja usaldusväärsust, samuti ettevõtte efektiivsust, kulutõhusust ja innovaatilisust ning paneb paremini riske juhtima. „Kuna hetkel pole väikeettevõtetel aruandluskohustust, saavad nad sellega tegeleda omas tempos. Kuna aga selle teema infomaht on väga suur, tasub võtta ühendust Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Rohetiigri või erialaliitudega, kust saab teavet kontsentreeritud kujul,” annab ta nõu.
Võrreldes suurettevõtetega on vabatahtliku VKE standardi sisu oluliselt lihtsam, koosnedes põhimoodulist ning kahest valikulisest moodulist: poliitikad, tegevused ja eesmärgid ning äripartnerite moodul. Standard on välja töötatud kõigile VKEdele, et toetada neid kestlikkuse teemade mõistmisel ja üleminekul ning on mõeldud olema toeks, kui neilt küsitakse äripartnerite poolt kestlikkusteavet.
Kes on praktikas tugev, selle jaoks on aruandlus lihtne
Tõenäoliselt pole täna enam Eestis ettevõtjat, kes poleks kuulnud ESG (environmental, social, and governance) regulatsioonidest ehk ettevõtte keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja juhtimisstandarditest, mille kaudu juhitakse ettevõtte ja selle toodete/teenuste mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Aga kuidas rakendada neid oma ettevõttes? Ja kuidas üldse läheneda aruandlusele?
Jätkusuutlikkuse agentuuri Sustinere asutaja ja partner Marko Siller soovitab: „Tehke oma asju praktikas hästi, tehke äri kestlikult ning juhtige keskkondlikke ja sotsiaalseid mõjusid vastutustundlikult, siis on ka lihtne raporteerida. Ettevõtja peaks kasutama oma võimalusi ja maandama ohte, mis võivad tekkida seoses keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega. Ühiskonna eesmärk on, et loodus ja inimkond kestaks, et meil oleks maakeral hea elada ning häired ja väljakutseid mõjutaksid meie elu võimalikult vähe. Ettevõtte eesmärk on samasugune – kesta, kasvada, kasvatada ja teenida. Aga arenema peab kestlikult, mitte kellegi arvel!”
Kui otsid praktilisi näpunäiteid ja kogemusi ESG strateegia loomisel, vaata Rohelise Laine 2024 konverentsi ettekannet „Kogemused ja näpunäited ESG strateegia loomisel“, mis on saadaval YouTube’is:
Teil võib olla ambitsiooni, ent vaja on ka pühendumist!
Silleri sõnul peaksid ettevõtjad mõtlema, kuidas nende tooted ja teenused aitaksid kaasa suurte ühiskondlike eesmärkide saavutamisele. „Ühiskondlike probleemidega tegeletakse aina rohkem ja ei ole näha, et see trend pöörduks. Seega tasub mõelda, kuidas luua lahendusi probleemkohtadele, kuidas olla tulevikukindel ning kuidas kohaneda väliskeskkonnast tulenevate riskidega.” Ta toob hea näitena välja Eesti ettevõtte Foxway, kelle eesmärk on pikendada kasutatud seadmete eluiga ja viia need erinevate arengumaa inimesteni. Nad on kokku pannud mitmed probleemid, leidnud neile lahendusi ja jõudnud ärikasvuni.
Hetkel kuum
„ESG ja kestlikkuse teemade juhtimisel on oluline väärtusahela ülesus ehk tuleb jälgida ka neid mõjusid, mis ei toimu ettevõttes sees, vaid enne või pärast – kes on tarnijad, kas tarnijatel on sarnased väärtused, kas nende tööohutus on piisav ja materjalid vastavad nõutud kriteeriumitele? Kindel on see, et ühel hetkel hakkab toote ostja uurima infot tarnija kohta. Teiseks on tähtis, milline on toote mõju seda kasutades ning mis saab tootest pärast tema eluiga,” selgitab Siller. „Siin on mõistlik mõelda ka huvi- ja sidusgruppidele ning kaasata neid, keda teie tegevus kuidagimoodi mõjutab.”
„Plaan võib paberil või peas olla hea, aga kui seda ellu ei vii, pole sellest kasu! Teil võib olla ambitsiooni, ent vaja on ka pühendumist!” räägib Siller. „Tuleb jagada rollid, kes mida igapäevaselt ellu viib. Ja inimestele tuleb anda keskkonnaalaste eesmärkide elluviimiseks aega, eelarvet ja teadmisi. Asjad juhtuvad ainult siis, kui on piisavalt motivatsiooni neid teha, seega siduge oma eesmärgid ja visioon tasutussüsteemiga ning viige organisatsioonikultuuri.”
Kuidas alustada kestlikkuse teekonda?
- Kaardistage olulised teemad. Iga ettevõtte tegevusel on mõju inimestele ja mõju loodusele – kaardistage need. Teid mõjutab ka väliskeskkond, luues nii võimalusi kui ka riske, millega tuleb arvestada. Iga riski teine pool on võimalus – leidke need! Ärge mõelge, mis on risk või võimalus täna, vaid pikemalt, näiteks kolme või 10 aasta pärast. Kaardistage töötajate, partnerite, klientide ja kogukonna valmisolek ning koostöötahe.
- Looge strateegia. Kuidas vältida ja vähendada negatiivset mõju? Seostage see oma äristrateegiaga.
- Viige ellu, jälgige, koguge tagasisidet, muutke plaani. Kõike saab muuta vastavalt vajadustele!
- Kommunikeerige ja raporteerige. Koostage kokkuvõtteid, auditeerige ja avalikustage need.
„Vahel tekib mõnel küsimus, et miks seda kõike vaja on. Sest turg nõuab. Paljud, eriti Skandiaavia ettevõtted, küsivad oma partneritelt tõestust nende jätkusuutlikkuse kohta. Samuti on kestlikkusaruanne oluline finantsasutustele, kes võivad anda teile laenu ka ilma aruandeta, ent kindlasti kehvematel tingimustel,” selgitab Siller. „Tänasel päeval peaksime vaatama kestlikkusaruandeid osana oma äristrateegiast ning riskijuhtimisest. Ja kui me ise ei oska nende teemadega tegeleda, tasub see osta teenusena sisse. Kestlikkuse konsultandid on ettevõtte jaoks sama olulised kui finantskonsultandid!”
Kui soovid oma ettevõtte ESG strateegiat viimistleda ja saada selles protsessis väärtuslikku tuge, siis hetkel on avatud kandideerimine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ellu kutsutud ESG strateegia meistriklassi. Programm on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad arendada oma ESG-alaseid teadmisi ning luua praktilise strateegia ja teekaardi, et vastata turu ja partnerite nõudmistele. Kandideerida saab kuni 6. oktoobrini 2024. Programmi sisu ja ajakava leiad: ESG strateegia meistriklass - EASi ja KredExi ühendasutus
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
6
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele