Liikluskindlustus töömasinatele: muudetud seadus nõuab ettevõtetelt suuremat tähelepanu

Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp selgitas, et piisab sellest, kui masin liigub mõne meetri ulatuses üle avaliku ruumi või isegi territooriumi, kus liiguvad ka kolmandad isikud. Sel juhul peab masinal olema liikluskindlustus, isegi kui tegemist on lühiajalise või harva toimuva liikumisega.

Kui töömasin tekitab kahju – näiteks riivab sõidukit, vigastab inimest või lõhub vara – ja tal puudub kehtiv liikluskindlustus, tuleb kahju hüvitada ettevõtte enda vahenditest. Praktikas tähendab see sageli kümnete tuhandete eurode suuruseid kahjusid. Kui kahju on tõsisem, võib summa ulatuda ka kuuekohaliseks.

Tanel Kurs, Elama Kindlustuse juhatuse liige, tõi välja, et sageli tekib kahju just ootamatutes olukordades. „Näiteks sõidab tõstuk tagurdades mõned meetrid territooriumi piirist üle ja riivab kõrval parkinud autot või toimub antud intsident ettevõtte enda territooriumil. Kui kindlustust ei ole, tuleb kõik kulud kanda omanikul,“ ütles ta.

Oluline on mõista, et ka liikluskindlustuse olemasolu ei kata kõiki riske. Nimelt hüvitab liikluskindlustus kahju, mis on tekkinud masina kasutamisel transpordivahendina – see tähendab liikumisel, veol, parkimisel või seisul. Kui aga masin põhjustab kahju töö tegemise käigus, näiteks kui ekskavaator kaevab ja riivab samal ajal torustikku või tõstukilt kukub kaup inimesele peale, siis selline juhtum ei kuulu liikluskindlustuse alla.

„Sellisel juhul tuleb kahju katmiseks appi vabatahtlik vastutuskindlustus, mida iga endast lugupidav ettevõte võiks samuti omada,“ rõhutas Kurs ning lisas, et see katab juhtumid, kus töömasina tegevus ei ole seotud liiklusega, vaid tööprotsessiga.

On siiski olukordi, kus liikluskindlustus ei ole kohustuslik. See kehtib eelkõige masinate puhul, mida kasutatakse täiesti suletud territooriumil, kuhu kolmandatel isikutel ei ole ligipääsu – ei jalgsi, ei autoga. Sellise ala sulgemine tähendab enamat kui ainult tõkkepuud – sageli on vajalik selge piirdeaiaga ala või valve, mis takistab kõrvaliste isikute sattumist tegevuspiirkonda.

Seega, isegi kui masinat kasutatakse vaid „oma territooriumil“, ei pruugi see automaatselt tähendada kindlustuskohustuse puudumist. Kui farmihoovi pääseb piimaauto juht või laohoones liigub vahel klient, tuleb masin kindlustada.

Saates ütles Lauri Potsepp, et töömasinate kindlustamise kohustus ei ole enam piiratud registris olemisega ega ainult sellega, kus masin asub. „Määravaks saab selle kasutusviis ja liikumine. Uued reeglid tähendavad, et iga ettevõte, kes kasutab masinate abil liikumist või tööd, peab üle vaatama oma kindlustusstrateegia.“ Kurs lisas, et nagu ikka – kindlustus ei kaitse mitte ainult seaduse eest, vaid ka ettevõtte rahalist jätkusuutlikkust ootamatus olukorras.