Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 15. september 2020

Seetõttu tasub esimesse etappi suhtuda väga tõsiselt. Silmas tuleb pidada, et ehitusprojektis toodud lahenduste sisukus ja seeläbi investeeringu suurus on võrdelises seoses projektile kulutatud ajaga. Oluline on jälgida mitte ainult alginvesteeringu suurust, vaid kogu elukaare investeeringu suurust, sealhulgas tulevase hoone haldus- ja hoolduskulusid.

Maru Projekti üheks põhimõtteks on, et hoone oleks loodud seal toimuva tegevuse jaoks, mitte vastupidi. Meie eesmärk on luua parim töö- ja elukeskkond, mis toetaks parimal võimalikul viisil nii toimuvat äritegevust või inimeste tegevust puhkehetkel.

Selleks on väga oluline kaasata ehitise projekteerija protsessi päris algfaasis. Tootmishoonete puhul tuleb läbi mängida tootmisliinide paigutused, et leida parim võimalik tasakaal hoone suuruse ja kuju ning tehnoloogia käitamise ja hooldamise osas.

Büroohoonete puhul tähendab see ettevõtte toimimisest ja kultuurist aru saamist – kus paiknevad vaiksed ja puhkealad, kuidas soodustada inimestevahelist suhtlemist, jättes samas piisavalt võimalust töösse süvenemiseks. Selle filosoofiaga läheneme igale hoonele. Meie üheks pool-naljatlemisi põhimõtteks on, et Maru Projekt peab projekteerijana tellija ärist paremini aru saama kui tellija ise, sest nii saame pakkuda parimaid lahendusi. Just algfaasi konsultatsioon on see, mis tagab edasise protsessi sujuvise ning investeeringu suuruse kontrolli all hoidmise.

Ehitussektor peab ajaga kaasas käima

Öeldakse, et ehitussektor on stagneerunud ja väga aeglaselt muutuv. Kui süveneda aga detailidesse, on viimase viie kuni kümne aasta jooksul toimunud palju muudatusi. Esmalt tooks välja kliimakriisiga seotud muudatused, mis on tuntavalt mõjutanud hoonete energiatõhususele esitatavaid nõudeid. Hooneid, mida veel isegi aasta tagasi sai projekteerida, täna enam projekteerida ei tohi. See loob eeldused ja isegi paratamatuse innovatsiooniks. Oluline on leida optimaalseim lahendus nelinurgas: mugav sisekliima-alginvesteering-kasutuskulud-keskkonnasääst.

Maru Projekt hoiab end alati kursis parimate praktikatega ning püüame koos klientidega leida sobivaid lahendusi. Näiteks projekteerisime ja ehitasime hiljuti ühele tootmiskliendile tavapärase põrandkütte asemel lagikütte, mis tagab tellijale paindlikkuse põrandasse kinnitatavate tootmisliinide ümberpaigutamisel ning ühtlase ja mugava sisekliima.

Pidevas muutuses on ka tuleohutusnõuded, kus ei ole küll toimunud sellist jõulist muutust nagu energiatõhususe vallas, kuid kus samuti on viimase kümne aastaga nõuded oluliselt karmistunud. See eeldab taas koos tellijaga loovat tööd ja innovatsiooni, et leida parim tasakaal üldise ohutuse ning hoone kasutusmugavuse vahel.

Rääkides innovatsioonist, ei saa mööda IT-valdkonnast. Ühest küljest muutuvad nõuded hoone kasutuses, näiteks on saanud tavapäraseks kogu tootmishoone katmine WiFi-võrguga. Teisalt aga kõik n-ö targa maja lahendused: erinevad läbipääsude, kliimasüsteemide ja muude seadmete juhtimised üle võrgu, valgustuse juhtimine päevavalguse muutudes, kasutuskulude kokkuhoid, tausthelilahendused soodustamaks tööd ja paljud muud lahendused on saamas üha enam igapäevaseks.

Lisaks on IT-valdkonna arengud tugevalt mõjutamas projekteerimisprotsessi. Juba 2005. aastast kasutab Maru Projekt mudelprojekteerimist, mida tuntakse lühendi all BIM. Selle kasutamine kiirendab kogu projekteerimise ja ehitamise protsessi ning tänu tänapäevastele lahendustele oleme võimelised lihtsamad tootmishooned püstitama poole aastaga. Kliendi jaoks on hoone digitaalsest mudelist samuti palju kasu. Üks meie tootmisklient, Chemi-Pharm, mängis projekteerimisel mudelis läbi kogu oma tootmisloogika ja logistika, sest mudeli abil on oluliselt efektiivsem planeerida tootmisprotsessi, hooldusalasid, tööalasid ning selle seotust hoone konstruktsioonide ja tehnosüsteemidega. Lihtne näide, et tootmislogistika jaoks olulisel käiguteel ei oleks näiteks hoone jäikussidet.

Innovatsiooni ja muudatuste juures on aga endiselt väga oluline roll ka kandekonstruktsioonidel. Mõnes mõttes on selles vallas raske innovatsiooni teha, kuna põhineb ju kandekonstruktsioonide arvutus füüsikal, mille alustalad ajas ei muutu. Teisalt lähevad erinevad seadmed aina keerulisemaks ning nõuavad sageli konstruktsioonidelt oluliselt suuremat täpsust. Hiljuti projekteerisime ja ehitasime BLRT kontsernile vaialusele toetuva vundamendi, mille plaanimõõdud on 35x20 meetrit ja sügavus 6 m ning mille lubatav vajumi siire on 0,02 mm/m seal peal liikuva 160 t+230 t koormuse juures. Need on põnevad ehitusalased väljakutsed, kuid märkimist tasub, et ükski tehnoloogia ei asenda täna kõige väärtuslikumat vara, milleks on meie insenerid ja nende kogemused. Projekteerimine on oma olemuselt loometöö ja iga hoone on unikaalne. Üldjuhul isegi tüüplahenduste puhul on mingi osa kordumatu, näiteks vundeerimislahendus või liitumised välistrassidega.

-Hinnata oma majas olevat ressurssi. Kas on mõeldav, et näiteks tootmisjuht jõuab oma põhitöö kõrvalt koostada piisava projekteerimise lähteülesande ja anda vastuseid küsimustele. Kui ei, tasub mõelda eraldi projektijuhi palkamisele.

-Kaasata lisaks tehnoloogia projekteerijale ka üldehituse projekteerija kohe algfaasis. Selliselt saavad oma valdkonna spetsialistid leida kõigile sobivama ja optimaalsema lahenduse ning välditakse hilisemaid ümbertegemisi.

-Tellija peaks alustama unistamisest! Kui piire ei oleks, siis milline oleks ideaalne tootmisliin ja milline näeks välja unistuste tootmishoone? Oluline on paika saada esmalt tootmise plaanilahendus, kuidas erinevad materjalid, pooltooted, valmistooted liiguvad. Edasi aitame meie juba sellele majale õige kuju ja vormi anda koos sisemiste tehnosüsteemidega.

-Varuda piisavalt aega kavandamisfaasile juba oma äriplaanis. Alfaasis tehtud pisikesed lisakulutused tasuvad hilisemas ehitus- ja ekspluatatsioonifaasis kuhjaga ära.

www.maru.ee