30 jaanuar 2020

Tootmisettevõttele: kuidas vältida seadmehooldusega seotud peavalu?

Tootmisseadmete ootamatud rikked löövad tootmisplaani segamini ja seisakuajad osutuvad üsnagi kulukaks. Regulaarne seadmete hooldamine on võtmeks, mis aitab taolisi tulekahjusid ennetada, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.

Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli  Foto: Äripäev

Regulaarne seadmete hooldamine tasub pikaajalises vaates ära läbi suurema efektiivsuse ja aitab kulusid kontrollida:

• pikeneb seadme kasutusiga ja vajadus osta uus seade lükkub edasi;

• otamatute rikkeseisakute ennetamine;

• välditakse väikeste vigade kasvamist suureks probleemiks;

• parem kasutatud vara müügiväärtus.

Uusimate tehnoloogiate abil on võimalik reaalajaliselt tuvastada potentsiaalseid probleeme enne, kui probleem hakkab häirima tootmist. Näiteks targad sensorid, pilvelahendused ja asjade internet (IoT) aitavad reaalajas mõõta seadmete töörežiimi, erinevaid füüsilisi või elektrilisi parameetreid (nt tööaeg, töötemperatuur, vibratsioon, elektri tarbimine, jms.). Nõnda saab kohese ülevaate iga masina ja seadme tööseisundist.

Milline võiks olla tegevuskava?

• Kaardistada olukord ja võimalused - milliseid seadmete parameetreid saab analüüsimiseks kasutada ja milliste vahenditega neid jälgida, et saada varajasi hoiatusi võimalike probleemide tekkimisest.

• Kujundada lihtsad hoolduse ja remondi töövood.

• Määratleda töötajate vastutused seadmete nõuetekohase toimimise ja hoolduse eest, et omavaheline koostöö oleks ladus.

• Tehnikute ja seadmeoperaatorite koolitus, et nad tunneksid ära probleemid ja teaksid, kuidas toimida.

• Võtta kasutusele hooldussüsteem (nt hooldusgraafik, töökäsud, seadmete infohaldus) ja viia läbi regulaarseid kontrolle.

Paljud tööstusettevõtted on investeerinud seadmetesse suuri summasid. Samas on üsna tavaline, et seadmehoolduse haldamises on palju käsitööd. Isegi ettevõtetel, kes kasutavad spetsiaalset seadmehoolduse tarkvara, on sellega probleeme. Näiteks pole hooldustarkvarad liidestatud majandustarkvaraga (ERP) või andmete ülekandmisel kesksesse süsteemi tekib vigu või pole hooldustarkvara piisavalt võimekas, et hallata suuremaid andmemahtusid.

Ettevõtted seisavad tihtipeale taoliste väljakutsete ees:

• laos olevate varuosade koguse ja hinna tuvastamine;

• millal on õige aeg osta varuosi juurde;

• ennetava hoolduse ja ennetavate parandustööde algatamine;

• tööjõu, materjalide, varuosade ja sisseostetavate teenuse kulude jälgimine;

• hoolduskulude arvestus ERPis.

Siinkohal on oluline, et hooldustarkvara oleks ERPiga integreeritud.

Heal tasemel hooldus vajab tarkvaralt järgmist võimekust:

• laosüsteemi (nt varuosad, tarvikud);

• ostusüsteemi;

• maksete haldamise süsteemi;

• pearaamatu süsteem;

• töökäskude süsteemi, et hallata a) hoolduse töökäske ja b) remondi töökäske;

• seadmete ja masinate infohaldus, et jälgida nendega seotud andmeid (nt parameetrid, varuosade loetelu, hooldusrutiinid) ja kulusid (nt tööaeg, materjal, sisseostetavad teenused).

Tavaliselt katab ERP ära neli esimest vajadust.

Ülejäänute osas tuleb leida seadmehoolduse lahendus – hoolduspäevik, töökäsud ning seadmeinfo haldus. Seadmehoolduse infosüsteemi valikul tuleks vaadata, et seda oleks võimalik integreerida ERPiga ning et tarkvara toetakse hoolduse ja remondi töövoogusid.

Kui ettevõte jälgib reaalajaliselt seadmete tööd, siis võiks hooldustiimil olla nendest näitajatest jooksev ülevaade, et hoiatusmärke tuvastada ja neile operatiivselt reageerida.

Andmete kogumiseks üle erinevate süsteemide ja esitamiseks lihtsasti loetava ülevaate kujul on soovitav kasutusele võtta ärianalüütika tarkvara. See võimaldab esitada erinevatele töötajatele just neile vajalikke andmekomplekte.

Kokkuvõtteks, integreeritud hooldussüsteem koosneb nendest omavahel seotud komponentidest: hooldusprotsessid, ERP ja hooldustarkvara, seadmete töö jälgimissüsteem, ärianalüütika. Selline süsteem lubab probleemidega tegeleda juba varakult, enne kui need kasvavad tulekahjuks. Investeering hooldussüsteemi arendamisse tasub end pikemas perspektiivis ära läbi ootamatute seisakuaegade vähenemise ja parema kulude kontrolli.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077