Tootmisseadmete ootamatud rikked löövad tootmisplaani segamini ja seisakuajad osutuvad üsnagi kulukaks. Regulaarne seadmete hooldamine on võtmeks, mis aitab taolisi tulekahjusid ennetada, kirjutab Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli.
Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli
  • Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Toomas Olli
  • Foto: Äripäev
Regulaarne seadmete hooldamine tasub pikaajalises vaates ära läbi suurema efektiivsuse ja aitab kulusid kontrollida:
• pikeneb seadme kasutusiga ja vajadus osta uus seade lükkub edasi;
• otamatute rikkeseisakute ennetamine;
• Võtta kasutusele hooldussüsteem (nt hooldusgraafik, töökäsud, seadmete infohaldus) ja viia läbi regulaarseid kontrolle.
Paljud tööstusettevõtted on investeerinud seadmetesse suuri summasid. Samas on üsna tavaline, et seadmehoolduse haldamises on palju käsitööd. Isegi ettevõtetel, kes kasutavad spetsiaalset seadmehoolduse tarkvara, on sellega probleeme. Näiteks pole hooldustarkvarad liidestatud majandustarkvaraga (ERP) või andmete ülekandmisel kesksesse süsteemi tekib vigu või pole hooldustarkvara piisavalt võimekas, et hallata suuremaid andmemahtusid.
Ettevõtted seisavad tihtipeale taoliste väljakutsete ees:
• laos olevate varuosade koguse ja hinna tuvastamine;
• millal on õige aeg osta varuosi juurde;
• ennetava hoolduse ja ennetavate parandustööde algatamine;
• tööjõu, materjalide, varuosade ja sisseostetavate teenuse kulude jälgimine;
• hoolduskulude arvestus ERPis.
Siinkohal on oluline, et hooldustarkvara oleks ERPiga integreeritud.
Heal tasemel hooldus vajab tarkvaralt järgmist võimekust:
• laosüsteemi (nt varuosad, tarvikud);
• ostusüsteemi;
• maksete haldamise süsteemi;
• pearaamatu süsteem;
• töökäskude süsteemi, et hallata a) hoolduse töökäske ja b) remondi töökäske;
• seadmete ja masinate infohaldus, et jälgida nendega seotud andmeid (nt parameetrid, varuosade loetelu, hooldusrutiinid) ja kulusid (nt tööaeg, materjal, sisseostetavad teenused).
Tavaliselt katab ERP ära neli esimest vajadust.
Ülejäänute osas tuleb leida seadmehoolduse lahendus – hoolduspäevik, töökäsud ning seadmeinfo haldus. Seadmehoolduse infosüsteemi valikul tuleks vaadata, et seda oleks võimalik integreerida ERPiga ning et tarkvara toetakse hoolduse ja remondi töövoogusid.
Kui ettevõte jälgib reaalajaliselt seadmete tööd, siis võiks hooldustiimil olla nendest näitajatest jooksev ülevaade, et hoiatusmärke tuvastada ja neile operatiivselt reageerida.
Andmete kogumiseks üle erinevate süsteemide ja esitamiseks lihtsasti loetava ülevaate kujul on soovitav kasutusele võtta ärianalüütika tarkvara. See võimaldab esitada erinevatele töötajatele just neile vajalikke andmekomplekte.
Kokkuvõtteks, integreeritud hooldussüsteem koosneb nendest omavahel seotud komponentidest: hooldusprotsessid, ERP ja hooldustarkvara, seadmete töö jälgimissüsteem, ärianalüütika. Selline süsteem lubab probleemidega tegeleda juba varakult, enne kui need kasvavad tulekahjuks. Investeering hooldussüsteemi arendamisse tasub end pikemas perspektiivis ära läbi ootamatute seisakuaegade vähenemise ja parema kulude kontrolli.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele