Rubriigi ülevaade: TÖÖSTUSHARIDUS

Tootmine pakub teiste sektoritega võrreldes kõige suuremal hulgal erinevaid töökohti, mistõttu tööstuspoliitika vaates on tööstus haridussüsteemi jaoks oluline tellija. Tänaseks on juba ette näidata mitmeid tegevusi, mis on suunatud tööstuse rolli suurendamisele hariduse tellijana nagu näiteks tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA ja elukestva õppe kontseptsioon. Samas on erialaliidud ja ettevõtted aga kaasatud kõigis tööjõuturu alapoliitikates ja -tegevustes. Tööjõuküsimustes on oluline ka tööandjate panus töötajate ümber- ja täiendõppe pakkumisel ja praktikakohtade loomisel.

Tööjõuvajadus on Eesti tööstussektori jaoks juba pikemat aega üks põletavamaid probleeme ja väljakutseid. Inimkapital – teadmised, oskused ja kompetentsid – on nii digitaalse ülemineku kui ka madalsüsinikumajandusele ülemineku valguses üks peamisi tegureid, mis on määrava tähtsusega konkurentsivõime, tootlikkuse ja ekspordi kasvu küsimustes. Tehnoloogiline areng ning sellega kaasnev majanduse, sh tööstussektori, restruktureerimine seab väljakutsed ka tänapäeva töötamisele ja töö iseloomule, rääkimata vajadustest uute teadmiste, oskuste ja kompetentside järele.