Autor: MKM • 18. detsember 2019

Rubriigi ülevaade: TÖÖSTUSHARIDUS

Muudame haridussüsteemi tööstuse vajadustele paremini vastavaks ja kaasame talente.

Autor: Pixabay

Tootmine pakub teiste sektoritega võrreldes kõige suuremal hulgal erinevaid töökohti, mistõttu tööstuspoliitika vaates on tööstus haridussüsteemi jaoks oluline tellija. Tänaseks on juba ette näidata mitmeid tegevusi, mis on suunatud tööstuse rolli suurendamisele hariduse tellijana nagu näiteks tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA ja elukestva õppe kontseptsioon. Samas on erialaliidud ja ettevõtted aga kaasatud kõigis tööjõuturu alapoliitikates ja -tegevustes. Tööjõuküsimustes on oluline ka tööandjate panus töötajate ümber- ja täiendõppe pakkumisel ja praktikakohtade loomisel.

Tööjõuvajadus on Eesti tööstussektori jaoks juba pikemat aega üks põletavamaid probleeme ja väljakutseid. Inimkapital – teadmised, oskused ja kompetentsid – on nii digitaalse ülemineku kui ka madalsüsinikumajandusele ülemineku valguses üks peamisi tegureid, mis on määrava tähtsusega konkurentsivõime, tootlikkuse ja ekspordi kasvu küsimustes. Tehnoloogiline areng ning sellega kaasnev majanduse, sh tööstussektori, restruktureerimine seab väljakutsed ka tänapäeva töötamisele ja töö iseloomule, rääkimata vajadustest uute teadmiste, oskuste ja kompetentside järele.

Eesti tööstuspoliitika on võtnud eesmärgiks:

• suurendada tulevaste tööstusaladel kaasatud inimeste kompetentsi ja saadavust;

• tagada ajakohastatud ja pidev tööjõu tervikvaade, kus on arvestatud tööstuse vajadusi;

• tagada tööstuse vaade haridustellimuses.

Töööjõuvajaduse leevendamiseks tuleb jätkuvalt tegeleda sellega, et haridussüsteem oleks piisavalt paindlik muutuvate tööjõuvajadustele reageerimisel, suurendada täiendõppe võimalusi ja praktikakorraldust. Ühtlasi on ülioluline tegeleda sihitult ja pidevalt tööstuse maine tõstmisega, et suureneks tööstusele vajalike erialade populaarsus ning tööstussektor oleks noorte silmis hinnatud tööandja.

Lisaks õppekavade moderniseerimisele ja valdkonna populariseerimisele on riik tähelepanu pööranud ka insenertehnilise välistööjõu kaasamise lihtsustamisele. Välisvärbamise toetusmeetme alt on võimalik lisaks IKT erialasel ametikohal töötavate välismaalaste värvata ka loodus- ja tehnikateaduse alal töötavat tippspetsialisti Eesti tööstusettevõttesse.

Jaga lugu
Toostusuudised.ee toetajad:
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077