Sünteetilised algoritmid on just nagu arengukiirendajad. Poolnaljatades võib öelda, et tehnoloogiline areng on läinud nii kiireks, et inimesel pole aega oodata seda, millal bioloogiline evolutsioon järele jõuab. Kivikirves oli ürginimese füüsise laiendus – teatud piirini. Tehisintellekt laiendab meie võimekust aga mõõtmatult ja eksponentsiaalselt. Just eksponentsiaalne areng on see, mida ka eksperdid ei oska tihtipeale märgata, kuna ollakse harjunud lineaarse arenguga.
Kas tehisintellekt võib hakata ohustama inimkonda?
Paljud eksperdid arvavad, et võib küll, näiteks kui satub valedesse kätesse. Kuid samamoodi on ka näiteks relvadega. Samuti, tehisintellekti kasutamine võib hakata suurendama ebavõrdsust ühiskonnas. Eelkõige on vaja erinevate spetsialistide avalikku arutelu ja riiklikku poliitikat. Tundub siiski, et kasu kaalub üles võimalikud riskid.
Mis on mis
Algoritm – ülesande lahendamiseks loodud valem või reeglistik.
Masinõpe – tehisintellekti valdkond, mis ilma välise programmeerimiseta on võimeline õppima andmete põhjal ja kohandama tarkvara käitumist vastavalt. Masinõpe jaguneb muu hulgas juhendamisega ja juhendamiseta õppeks ning õppima õppimiseks (kogemuste põhjal tehtavate ennustuste alusel).
Tehisintellekt (AI) – infotehnoloogia valdkond, mis uurib tarkvara protsesse intelligentsete lahenduste leidmistel ja otsuste tegemisel. Algoritm ütleb, kuidas leida lahendusi probleemile või vastuseid küsimusele.
Tänapäeval on olemas ja kasutuses nn. kitsas tehisintellekt (narrow AI). Laialdaselt ja populaarselt käsitletud ning kardetud üldintellekti (Artificial General Intelligence ehk AGI) ega superintellekti (Artifical Super Intelligence või ASI) pole olemas ning need kuuluvad täna pigem ulme või teooria valdkonda.
Tehisintellekti talv (AI winter) – perioodid, mil huvi ja rahastus tehisintellekti uuringute vastu vähenesid. Põhjusteks olid pessimism entusiastide, ametnike ja rahastajate seas tänu mõningatele läbikukkumistele, kuid samuti ka ebapiisavad arvutivõimsused. Kaks pikemat AI talveperioodi olid 1974-1980 ja 1987-1993, lisaks mõnele lühemale „külmaperioodile“. Vaatamata külmaperioodidele, on siiski laialdaselt ja märkamatult tegeletud tehisintellekti rakendamisega: masintõlge, pangandustarkvara, meditsiinidiagnostika, interneti otsingumootorid, aga samuti ka robootika , autode automaatkäigukastid, kaamerasensorid, jne.
Teine masinaajastu – Intelligentsete masinate kasutuselevõtmine. Esimene masinaajastu algas aurumasinaga sadakond aastat tagasi.
Intelligentsed tehnoloogiad lubavad inimesel teha inimese tööd, näiteks kliendi rahulolu suurendamine, loomingulised tegevused, mitmetähendusliku info käsitlemine, vastuoluliste probleemide lahendamise jms. Sellel on spetsiaalne termin kasutusel – aja rehumaniseerimine. Inimesed jätavad masinate töö masinatele – suured andmemahud, mehhaaniline töö, rutiinsed korduvad tegevused jne. Eesmärgiks on suurem efektiivsus, kasutades ära nii masinate kui inimeste tugevamaid külgi. Kui me neid kasusid näeme ja mõistame, siis on meil lihtsam harjuda tehisintellektiga koostööd tegema.
Inimese ja tehisintellekti koostöö on võtmeks
Mõned eksperdid ütlevadki, et töötajatel, kes oskavad teha tehisintellektiga koostööd, on tuleviku tööturul eelis. Näiteks, kui keskpärane malemängija laiendab oma võimekust tehisintellektiga, siis võib ta vabalt tipptasemel mängida, kusjuures tehisintellekt tegeleb matemaatikaga ja malemängija loominguga.
Tehisintellekt ja äriprotsessid
Tehisintellekt pole enam tulevikumuusika. See märkamatult pugenud seadmetesse, millega igapäevaselt kokku puutume – nutitelefon, auto, arvutist rääkimata. Kuna tehisintellekt on infotehnoloogia tööriist, siis selleks, et ettevõtted sellest kasu saaksid, peavad nad oma äriprotsessid ja infovood üle vaatama ning digitaalsemaks muutma. Võib juhtuda, et ettevõtted leiavad seda tehes täiesti uue ärimudeli, mis võimaldab pakkuda kliendile midagi enamat, võrreldes konkurentidega.