Tänapäeva kaugküte on linnades kõige turvalisem ja keskkonnasõbralikum kütteviis. Kaugküte on olemas ka aasta kõige külmemal päeval ning klient võib olla kindel, et tarbevesi ja radiaatorid on soojad, ilma, et ta peaks ise sellele mõtlema. Keskkonnasõbralikkust väljendab linnade soojusvarustuses selge suund taastuvenergiale – üle poole Utilitase kaugküttesoojusest toodetakse mittefossiilsetest kütustest.
Utilitase koostootmisjaam Tallinna külje all Väos.
  • Utilitase koostootmisjaam Tallinna külje all Väos.
  • Foto: MARIS TOMBA
Kaugkütet on kerge ja mugav kasutada, kuna ei ole vaja muretseda kütuse ostmise, katla seadistamise ega hooldamise pärast. Kaugküttesoojust toodetakse tsentraliseeritult, mis võimaldab kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, väheväärtuslikke kütuseid ning rakendada soojuse ja elektri koostootmise eeliseid, vähendades nii negatiivset mõju keskkonnale.

Kaugküte on puhas ja mugav

Linnade õhk oleks kordades saastatum kui kõik Eesti kaugküttetarbijad, sealhulgas Utilitase soojust kasutavad 4700 hoonet kasutaksid lokaalseid küttelahendusi.
Kaheksas Eesti linnas – Valgas, Jõgeval, Raplas, Keilas, Haap salus, Kärdlas, Tallinnas ja Maardus – toasoojuse eest hoolitsev Utilitas kasutab üle Eesti põhikütusena kohalikku puiduhaket. Toorainet saab siitsamast Eestist, kohalikest raieja puidutööstusjääkidest, mis muidu kasutust ei leia. Puiduhake on roheline ja soodsaim kütus soojusmajanduses, selle kasutamisega jääb raha kohalikku majandusse ning selle hind on ajalooliselt olnud maagaasi ja põlevkiviõli hinnaga võrreldes stabiilsem. Seetõttu on kaugküte tõhusaim viis tiheasustusega alade varustamisel soojusenergiaga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele