Tööstusminister Kirjaneni kriitikast riigi suunas: ei ole olnud lihtsad ajad
Suurtööstur Raul Kirjanen ütles jõulude eel Äripäeva veergudel, et ettevõtjad ei usalda poliitikuid ega julge seetõttu ka investeerida.
“Ma saan aru, et see on viide sellele, et Eesti poliitika ja poliitilised otsused on olnud kiires muutumises. Sellega saab nõus olla, sest see kriitika on ju objektiivne, aga kui vaatame viimaseid aastaid ja muutuste põhjuseid, siis ei ole olnud lihtsad ajad,“ selgitas Keldo saates ”Tööstusuudised eetris“.
“Arvan, et kõik – nii valitsuse liikmed, Eesti inimesed kui ettevõtted – ootavadki natuke rohkem stabiilsust. Natuke rohkem rahu, et saaks plaanid rahulikult läbi mõelda. See kriitika on arusaadav. Aga see turbulents, kust me oleme läbi tulnud, on olnud täiesti metsik,“ selgitas ta.
Välisnõudlus paneb muretsema
Keldo on öelnud, et 2026. aastast peab saama elluviimise aasta ja on aeg hakata asju päriselt ära tegema. Vaja on selgemat regulatsiooni, ennustatavat poliitikat ja vähem bürokraatiat.
Tema sõnul on majandus taastumas ja kasvamas, kuid rahvusvaheline poliitika toob ettearvamatusi.
Kuna enamik tööstustoodangust läheb ekspordiks, paneb ministrit enim muretsema, milliseks kujuneb välisnõudlus. Võime siseriiklikult teha kõik otsused õigesti, kuid välisnõudlusega seotud riskid sellega ei kao.
“Peame olema kiiremad ja paremad”
Keldo sõnul saab Eesti eeliseks olla tark tööstus, kvaliteet, paindlikkus ja innovatsioon. Peame olema kiiremad ja paremad kui konkurendid.
“Siseriiklikult oleme selleks teinud palju algatusi, osad otsused on vastu võetud, väga mitmed on riigikogus arutlusel. Planeeringute kiiremaks ja lihtsamaks muutmine, EISi reform, ekspordikava. Tulevikus on meil kokkulepe, et aasta lõpuks võiks olla 150 suurema katvusega aruandlust automatiseeritud ja masinloetavaks tehtud,“ märkis ta.
2024. aastal panustas Eesti teadus-arendustegevusse 2% SKPst. “Kui küsite, mis on Eesti majanduse suund, meie tulevikuväärtus, siis see on seesama kaks protsenti. Ja mis on eriti oluline: 1,2 protsenti sellest panid ettevõtted ise. Kui me näiteks end Läti ja Leeduga võrdleme, siis meie panustame kaks korda rohkem teadus-arendustegevusse kui lõunanaabrid,“ lisas ta.
Saadet juhib Harro Puusild.
Seotud lood
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi kasvava vajadusega automatiseerida protsesse, tõsta tootmise efektiivsust ja langetada paremaid otsuseid andmete põhjal. Masinõpe pakub lahendusi, mis veel mõni aasta tagasi olid kättesaadavad vaid suurkorporatsioonidele, kuid täna saavad neid rakendada ka keskmise suurusega tootmisettevõtted. Küsimus pole enam selles, kas masinõpet vaja on, vaid kuidas seda nutikalt rakendada.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele