Trükitööstuse juht: oleme investeerimisotsuseid teinud ka koosolekul Youtube’i videot vaadates
Trükitööstuse Joon juht Kristo Kaugija rääkis, et koosolekul vaadatakse vahel tiimiliikme leitud videot ja selline meetod on ka investeerimisotsuseni viinud. „Näiteks ostsime Youtube’i video põhjal kaardimängude lõikuri,“ ütleb ta.
„Meil on meeskonnas hardcore-fänne, kes lihtsalt vaatavad Youtube´ist videosid, milliseid ägedaid seadmeid on kuskil trükitööstusele juurde tulnud,“ kiidab Kaugija saates oma meeskonda.
Kaugija lisab, et vahepeal vaadataksegi koosolekul tiimiliikme leitud videot ja selline meetod on ka investeerimisotsuseni viinud. „Näiteks ostsime Youtube´i video põhjal kaardimängude lõikuri,“ ütleb ta.
„Ägedaid seadmeid on saadaval palju, aga oluline on just hoolduspool, et tehniline tugi oleks kuskil lähedal olemas,“ kirjeldab ta oma ootust seadmemüüjatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaugija räägib intervjuus veel, et viimase aja üks suuremaid pingutusi on üleminek uuele ERP-süsteemile (Enterprise Resource Planning– toim), mille juurutamine sujus tema hinnangul hästi. Ta jagab saates ka õppetunde, milliseid ämbreid on ettevõte uuele süsteemile üleminekul kolistanud ja annab ka soovitusi, mida tasuks vältida, et nõnda suur projekt ära juhtida.
„Meil oli tegelikult ka tootmistööliste koolitus puudulik, oleksime pidanud alustama tehnilisest koolitusest neile ja seletama rohkem lahti, mida mingi asi teeb,“ analüüsib ta tagantjärele.
„Kui anda õigusi rohkem, kui mingisugusel positsioonil vaja on, siis iga muudatus, mida ta teeb, mõjutab 40 inimest peale teda. Seal meil oli omajagu pusimist ja eksmist. Võib-olla meie valusad vitsad olidki seal, et kui keegi tootmises muutis mingisugust parameetrit, siis järgmised viis tööd said kliendid väga hea hinnaga, aga kahjuks maja kannatas sellepärast,“ avaldab ta.
Kaugija räägib saates ka tulevikuplaanidest ja selgitab, et ilmselt kahe aasta pärast tuleb lauale võtta ka uue tehase projekt. Praegu töötab ettevõte 1300-ruutmeetrisel pinnal, mis võimaldab müügitulu kasvatada praeguselt 3,5 miljoni euro tasemelt umbes kuni 5-ni. „Oleme selle pinna nii ära optimeerinud, et meil kannatab seal käivet tõsta niipalju uute seadmetega,“ sõnas ta.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.