Trükitööstuse juht: oleme investeerimisotsuseid teinud ka koosolekul Youtube’i videot vaadates
Trükitööstuse Joon juht Kristo Kaugija rääkis, et koosolekul vaadatakse vahel tiimiliikme leitud videot ja selline meetod on ka investeerimisotsuseni viinud. „Näiteks ostsime Youtube’i video põhjal kaardimängude lõikuri,“ ütleb ta.
„Meil on meeskonnas hardcore-fänne, kes lihtsalt vaatavad Youtube´ist videosid, milliseid ägedaid seadmeid on kuskil trükitööstusele juurde tulnud,“ kiidab Kaugija saates oma meeskonda.
Kaugija lisab, et vahepeal vaadataksegi koosolekul tiimiliikme leitud videot ja selline meetod on ka investeerimisotsuseni viinud. „Näiteks ostsime Youtube´i video põhjal kaardimängude lõikuri,“ ütleb ta.
„Ägedaid seadmeid on saadaval palju, aga oluline on just hoolduspool, et tehniline tugi oleks kuskil lähedal olemas,“ kirjeldab ta oma ootust seadmemüüjatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaugija räägib intervjuus veel, et viimase aja üks suuremaid pingutusi on üleminek uuele ERP-süsteemile (Enterprise Resource Planning– toim), mille juurutamine sujus tema hinnangul hästi. Ta jagab saates ka õppetunde, milliseid ämbreid on ettevõte uuele süsteemile üleminekul kolistanud ja annab ka soovitusi, mida tasuks vältida, et nõnda suur projekt ära juhtida.
„Meil oli tegelikult ka tootmistööliste koolitus puudulik, oleksime pidanud alustama tehnilisest koolitusest neile ja seletama rohkem lahti, mida mingi asi teeb,“ analüüsib ta tagantjärele.
„Kui anda õigusi rohkem, kui mingisugusel positsioonil vaja on, siis iga muudatus, mida ta teeb, mõjutab 40 inimest peale teda. Seal meil oli omajagu pusimist ja eksmist. Võib-olla meie valusad vitsad olidki seal, et kui keegi tootmises muutis mingisugust parameetrit, siis järgmised viis tööd said kliendid väga hea hinnaga, aga kahjuks maja kannatas sellepärast,“ avaldab ta.
Kaugija räägib saates ka tulevikuplaanidest ja selgitab, et ilmselt kahe aasta pärast tuleb lauale võtta ka uue tehase projekt. Praegu töötab ettevõte 1300-ruutmeetrisel pinnal, mis võimaldab müügitulu kasvatada praeguselt 3,5 miljoni euro tasemelt umbes kuni 5-ni. „Oleme selle pinna nii ära optimeerinud, et meil kannatab seal käivet tõsta niipalju uute seadmetega,“ sõnas ta.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.