Uus seadus toob kauaoodatud leevenduse paljudele sektoritele
Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Arto Aasa kinnitusel toob riigikogus äsja teise lugemise läbinud välistööjõu seadus leevendust nii Ukraina sõjapõgenike palkamisel kui ka pikaajalise tööjõu leidmisel.
Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatsid 10. märtsil riigikogu põhiseaduskomisjonile 12 muudatusettepanekut välismaalaste seaduse muutmiseks. Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku võtta võimalikult kiiresti vastu Ukraina sõjapõgenikega seotud muudatusettepanekud.
Pärast Eesti riigi otsust lihtsustada Ukrainast põgenevate inimeste palkamist kavatseb ka siin tegutsev mööblitootja Bellus Furniture ukrainlasi juurde palgata, märkis ettevõtte juht Rolf Relander.
Eestisse on jõudnud ja jõudmas sõjapõgenikke, kes soovivad siin peagi tööle asuda. Tänaseks on pea 700 tööandjat valmis sõjapõgenikele tööd pakkuma ja nende hulgast leiab ka nimekaid tööstusettevõtteid.
Miks me paneme siia saabunud sõjapõgenikud olukorda, kus nad peavad hakkama seadust rikkuma ja kus on suur oht, et neid hakatakse ära kasutama, küsib tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki avalikus pöördumises siseminister Kristian Jaani ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri poole.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.