Autorid: Priit Pokk, Rivo Sarapik • 15. mai 2019

Ettevõtte juht Enn Parel ütles, et laienemisplaanide tõttu on Põhjala pruulikoda pidanud tegema mitmeid investeeringuid ning see viis brutomarginaali vähenemiseni. Viimast põhjustas ka riigi aktsiisipoliitika.

„Saime eelmisel aastal sama suure kahjumi kui oli kasum üle-eelmisel aastal,“ nentis Parel. „Puhaskahjum on tingitud omakapitali restruktureerimislaenuga, mis kannab intressi, aga juba 2020. aastast saame ilmselt nina vee peale,“ oli ta lootusrikas.

Majandusaasta aruandes selgitab ettevõte, et kahjum oli põhiliselt tingitud suurenenud finantskuludest, mida kanti seoses uue pruulikoja rajamiseks võetud panga- ja konverteerivate laenudega. Uue pruulikoja projekti alustati 2016. aastal, Noblessneri sadamalinnakus paiknev pruulikoda sai valmis eelmise aasta detsembris. Kahjumisse kukuti hoolimata PRIA-lt saadud poole miljoni euro suurusest mikro- ja väikeettevõtjate toetusest, mida kasutati investeeringuteks.

Suur strateegiline viga

Võrreldes aasta varasemaga kasvas müügitulu 9,2%, samas kui aasta varem kasvas õlletootja käive 23,6%. "Käibe kasvu aeglustumise põhjustas tootmisvõimsuse ammendumine Nõmme pruulikojas," põhjendab ettevõte. Nõmme pruulikoda plaanitakse sel aastal sulgeda ning vanad pruulimisseadmed maha müüa.

Parel tunnistas, et kuigi eelmisel aastal suudeti teha 2,4 miljonit eurot käivet ja kasvati pea 10 protsenti, oleks potentsiaali olnud palju rohkem. „Meil oli tootmisvõimsus otsas, me ei suutnud toota nii palju kui nõudlust oli,“ tunnistas ta.

Kõige suuremaks strateegiliseks veaks nimetas Eesti turul lipulaevaks oleva Põhjala pruulikoja juht Enn Parel seda, et alguses rajati liiga väike pruulikoda. „Meid hoiatati, et ärge tehke liiga väikest, aga me ei kuulanud seda ning püüdsime nii pidevalt tootmise pudelikaelu likvideerida,“ nentis ta Äripäeva raadio saates „Läbilöök“, kuid sõnas, et nüüd on need mured murtud ning tootmine on kolitud uutesse ruumidesse Noblessneri kvartalis.

Loe pikemalt Äripäevast.