• 28.01.25, 17:05

Geoloogiateenistuse juht: fosforiidiuuringute esimesi tulemusi ootame sel aastal

Sel nädalal Eesti Geoloogiateenistuse juhina teist ametiaega alustanud Sirli Sipp Kulli tööd selles ametikohal on saatnud fosforiidiuuringute teema. Nende lõpule viimine on ka üks põhjusi, mis ajendas teda ametikohal jätkama.
Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli tõdeb, et geoloogia on muutunud viimase 35–40 aasta jooksul väga ebapopulaarseks nii Euroopa Liidus kui ka Ameerikas ja Kanadas.
  • Eesti Geoloogiateenistuse juht Sirli Sipp Kulli tõdeb, et geoloogia on muutunud viimase 35–40 aasta jooksul väga ebapopulaarseks nii Euroopa Liidus kui ka Ameerikas ja Kanadas.
  • Foto: Kliimaministeerium
Fosforiit on olnud Eestis geoloogia märksõnaks juba ammu, rääkis Sirli Sipp Kulli Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Geoloogidele on see maavara pakkunud palju huvi, kuid teises mõttes on see geoloogiale avaldanud ka üsna pidurdavat mõju.

Seotud lood

Uudised
  • 21.01.25, 07:56
Eesti fosforiiti uuritakse Belgias
Eesti Geoloogiateenistus sõlmis fosforiidi uuringute lepingu maailma ühe suurima tehnoloogia pakkujaga – Prayon Technologies. Selle lepingu raames läks Arbavere uurimiskeskusest Belgiasse Liège Ülikooli poole teele 3,5 tonni fosforiiti.
Uudised
  • 31.05.24, 11:45
Eesti Geoloogiateenistus püüdleb metallide otsingul üha sügavamale maapõue
Eesti Geoloogiateenistus osaleb partnerina rahvusvahelises kriitiliste metallide otsinguprojektis DEXPLORE, mille eesmärk on otsida vajalikke metalle senisest sügavamalt maapõuest.
Saated
  • 16.10.24, 09:29
Teadlane: unistus Eesti fosforiidist kui Norra naftast on naiivne
Fosforiiti on vaja inimkonnal veel kogu selle sajandi, kuid koos sellega kaevandatavate muldmetallide tulevik on märksa ebaselgem.
Uudised
  • 24.01.25, 16:52
Eesti Geoloogiateenistuse juhi kohal jätkab Sirli Sipp Kulli
  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele