Energiasüsteemi rohepööre pole pelgalt insenertehniline ega poliitiline väljakutse – see on ühiskondlik kokkulepe, mille elluviimine eeldab ühtaegu tehnoloogilist paindlikkust, selgeid turureegleid ja pika vaatega investeeringuid, kirjutab värskes Infopanga energeetika kvartaliraportis Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi.

- Eesti Energia juhatuse liige Kristjan Kuhi.
- Foto: Tarvo Tammeoks
Elektrienergia on tänapäevase ühiskonna vereringe – nähtamatu, aga asendamatu. Sellel põhinevad nii igapäevased mugavused kui ka kogu meie majanduse konkurentsivõime. Paratamatult kaasnevad energiasüsteemi ümberkujundamisega ka küsimused: kui kiiresti ja milliste lahendustega suudame minna üle puhtale energiale, tagades samal ajal varustuskindluse ja taskukohasuse? Neile olulistele küsimustele tasub läheneda läbi kolme ajahorisondi.
Lühiajaline vaade: töö pole veel tehtud
Viimastel aastatel on meie energiamaastikul aset leidnud mitmeid suuri muudatusi. Üks olulisemaid neist on desünkroniseerimine Venemaa elektrisüsteemist tänavu veebruaris. See suur samm energiasõltumatuse suunas, tõi kaasa positiivseid muutusi, kuid suures plaanis oli see alles stardipauk. Nüüd on aeg keskenduda sellele, et meie piirkondlikud süsteemihaldurid rakendaksid kogu potentsiaali, mis peitub sagedusturgude käivitamises ja paindlike varade kasutuselevõtus. Balti riikides, sealhulgas Eestis, seisame silmitsi olukorraga, kus küllaltki suur osa väikemahulistest, ent paindlikest reservidest jääb täna turul rahaliselt kasutamata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Narva gaasielektrijaama ehitamiseks ja põlevkivijaama ümberehitamiseks ning suursalvestiteks annab valitsus Eesti Energiale 100 miljonit eurot omakapitaliks.
Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse, et uurida lähemalt teavet, mis tuli ilmsiks sügisel avaldatud Eesti Energia erikontrolli käigus, vahendab ERR.
Skeleton Technologies ja Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) allkirjastasid täna koostöölepingu, mille raames soovitakse kujundada Eestist energiasalvestuse tehnoloogiate valdkonna kompetentsi- ja arenduskeskus.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.