Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas on veel midagi looduselt õppida?

Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil, kirjutab Energiatehnika juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller.
Energiatehnika juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller.
  • Energiatehnika juht ja volitatud elektriinsener Jüri Joller.
  • Foto: Energiatehnika OÜ
NASA kulgur Perseverance maandus 18. veebruaril 2021 hilisõhtul edukalt Marsile. Algas punase planeedi põhjalik uurimine, et sinna kunagi võimalusel inimasustus rajada. Pole kahtlust, et ellujäämine kosmoses on selgelt pigem teadus kui kunst. Paradoksaalselt on teaduse ja tehnika kiire areng ohtu seadnud inimkonna ja kogu looduse tuleviku meie koduplaneedil. Kuna elusloodus on püsinud ja arenenud miljardeid aastaid, siis peaks olema mingid kõrgemad metareeglid, mis on taganud elu pidevuse ning elusorganismide ülima efektiivsuse. Nende abil võiks ehk aru saada, mida meil tuleks teisiti teha, et ise püsima jääda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.04.26, 09:57
Vale protsessiklapi- ja ajamivalik võib viia tootmise ootamatute seisakuteni ja liigse energiakuluni
Toidu- ja joogitööstuses, keemia- ja farmaatsiasektoris, veetöötluses ning erinevates automatiseeritud tootmisprotsessides kasutatavad protsessiklapid on tööstuslikes süsteemides keskse tähtsusega komponendid. Klapi kvaliteet mõjutab otseselt süsteemi töökindlust, aidates vältida lekkeid, minimeerida seisakuid ja tagada protsessi stabiilsus ka muutuvates töötingimustes.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele