Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Analüüs: Eesti kaasaegseim tööstusharu taastub kiiresti
Koroonapandeemia avaldas metsa- ja puidutööstusele olulist mõju, kuid valdavalt tegutsevad sektoris hästi kapitaliseeritud ja kaasaegse tehnoloogiaga ettevõtted, mis on suutnud jätkata tegevust ilma suuremate tagasilöökideta, kirjutavad KPMG partner ja tegevjuht Andris Jegers ja KPMG Law´ partner Karin Kaup Äripäeva Infopanga puidutööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Paljud sektori ettevõtted on kriisist toibumas ning juhtide hinnangul toimub taastumine üsna kiiresti. Seda kinnitab ka asjaolu, et statistikaameti andmetel oli just metsa- ja puidusektor üks vähestest sektoritest, kus tööhõive kriisi kiuste hoopis kasvas.
Metsa- ja puidusektoril on eriti oluline roll töökohtade loomisel väljaspool Harju- ja Tartumaad. Augusti lõpus toimus Lõuna-Eesti puidu- ja mööbliettevõtjaid koondava Kagu-Eesti Puiduklastri eestvedamisel konverents. Eesti puidu- ja mööblisektori 2019. aasta müügikäive oli statistikaameti andmetel põhineva kokkuvõtte kohaselt 3 miljardit eurot ning sektor andis tööd 21 300 inimesele.
Sealjuures koguni neljandik kolme Kagu-Eesti maakonna müügitulust tuleb puidu- ja mööblitööstusest, mis pakub seal tööd umbes 3000 inimesele. Puidu- ja mööblisektori osa kogu maakonna müügitulust on Võrumaal lausa 29 protsenti, Viljandimaal 28 protsenti ja Valgamaal 23 protsenti. Puidu- ja mööblisektoris töötajate arv hõivatute üldarvust on Valgamaal 26 protsenti, Võru- ja Viljandimaal mõlemal pool vastavalt 20 protsenti. Need märkimisväärsed numbrid kinnitavad puidu- ja mööblitööstuste regionaalset tähtust.
Tehnoloogia eeldab teistsugust kompetentsi, mida pole lihtne leida
Automatiseerimine ja digitaliseerimine puidutööstuses tähendavad seda, et inimeste töökohad muutuvad spetsialiseeritumaks: lihtsam liinitöö asendub järk-järgult nutikamate tööpinkide ja keerukama liinijuhtimise rollidega. Sisuliselt on varasemate lihttööliste asemel tarvis tehnikuid, kes oskavad töötada keerukate programmide ja robotitega.
Juba praegu napib puidutööstuses spetsialiste, nagu masinaoperaatorid, valdkonna/eriala oskustöölised, robootikaspetsialistid ja tootmistehnoloogid. Sellise tööjõupuuduse probleemiga seistakse silmitsi paljuski ka sellepärast, et puidutööstuse asukoht väljaspool tõmbekeskusi ei võimalda alati leida vastava valdkonna spetsialiste. See on sektori üks peamistest väljakutsetest, mis lahendust vajab.
Swedbanki värskelt avaldatud tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes üldiselt on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35 protsenti tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50 protsenti.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
4
Veiko Vaher: “Miinimumpalka tuleks oluliselt kiiremini tõsta”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele