Mait Kraun • 17 jaanuar 2020

Börs: Hiina alumiiniumitootmine langes; vase hindtõusis tippu

Nädala börsiuudised: vase hind tõusis kaheksa kuu tippu; Hiina alumiiniumitootmine langes esmakordselt 10 aasta jooksul; pallaadiumi meeletu hinnatõus jätkub; nafta hinnad püsisid stabiilsel tasemel.

Hiina alumiiniumitootmine langes esmakordselt 10 aasta jooskul  Foto: Pixabay

See nädal oli metalliturgude jaoks üldiselt positiivne, sest USA ja Hiina sõlmisid lõpuks esimese faasi kaubandusleppe. Samas oli tõus piiratud, sest turg oli leppe allkirjastamisega juba arvestanud.

“Esimese faasi kaubandusleppe sõlmimine ei mõjutanud turgu väga palju. Tõenäoliselt on põhjus selles, et head uudised olid juba hindadesse sisse arvestatud,” teatas Capital Economics.

Ka Hiina majanduskasvu numbrid mõjutasid turgu küllaltki vähe, sest need vastasid ootustele. Samas on Hiina majandus näidanud viimastel kuudel tugevnemise märke, mis on omakorda metallidele tuge pakkunud.

Vase hind tõusis kaheksa kuu tippu

Vase hind tõusis see nädal kaheksa kuu kõrgeima tasemeni, sest loodetakse, et Hiina nõudlus saab olema tugevam. Ühtlasi süstis turgu optimismi USA-Hiina kaubandusleppe sõlmimine.

Nädala lõikes kallines vase hind kokku 2 protsenti, 6311 dollarini tonnist. Teisipäeval jõudis hind 6343 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 1. maist. Oktoobrist alates on vask kallinenud juba 10 protsenti.

“Märgid, et Hiina majandus on stabiliseerumas, avalduvad ka majandusandmetest,” ütles Commerzbanki analüütik Daniel Briesemann. “Lootused kaubandusleppe osas on hindu tõstnud.”

Hiina detsembrikuu tööstustoodang tõusis aastatagusega võrreldes 6,9 protsenti, mis on viimase üheksa kuu tugevaim kasv. Jaemüük suurenes 8 protsenti.

“Majandus sai valitsuselt mullu väga palju tuge. Kas tänavu saab majandus ise hakkama?” ütles Agronaut Securitiesi analüütik Helen Lau Reutersile. Ta lisas, et samas tuntakse halbade laenude pärast aina rohkem muret.

Hiina mullune majanduskasv oli viimase 30 aasta madalaim, aga vastas ootustele. Aasta lõpetati veidi tugevamalt, sest kaubanduspinged laabusid.

Foto: Äripäev

Hiina aastane alumiiniumitootmine langes mullu esmakordselt 10 aasta jooksul, selgub reedel avaldatud ametlikest andmetest. Peamiselt on selle põhjuseks kehvem nõudlus ning sulatutehaste katkestused, vahendas Reuters.

Hiina tootmine langes 35,04 miljoni tonnini, mida on 0,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal, selgub Hiina statistikaameti andmetest.

Paljudes sulatustehastes on alates augustist olnud katkestusi. Näiteks Hiina suurim tootja Hongqiao Group sulges osad liinid Shandongi provintsi üleujutuste tõttu. Xinfa Groupi Xinjangi tehases toimusid aga plahvatus.

Samas tuuakse ka välja, et sektori aeglustumise põhjuseks on ka Hiina majanduskasvu aeglustumine. Lisaks sellele teatas uuringufirma Antaike, et Hiina alumiiniumitarbimine oli mullu tõenäoliselt languses. See oleks esimene kord 30 aasta jooksul, mil sealne tarbimine väheneb.

Alumiiniumi hind tõusis nädala lõikes 0,8 protsenti, 1812 dollarini tonnist.

Foto: Äripäev

Teistest tööstusmetallidest kallines tsingi hind 2,9 protsenti ning tonn maksis nädala lõpuks 2422 dollarit. Tina lisas 2,3 protsenti ning tonn maksab 17 673 dollarit. Nikkel odavnes 1,5 protsenti, 13 885 dollarini tonnist.

Pallaadiumi meeletu hinnatõus jätkub

Väärismetallidest tasub järjekordselt välja tuua pallaadiumi, mille kiire hinnatõus jätkub. Untsihind tõusis nädalaga lausa 12,1 protsenti, 2382 dollarini. Ühtlasi tõusid hinnad see nädal kiireimas tempos alates 2016. aasta märtsist.

“Ei olnud väga uudiseid, mis oleks taolist tõusu õigustanud. Ainuke uudis oli, et Euroopa Liidu uute autode registreerimine oli tugev,” ütlesid Commerzbanki analüütikud. Nad lisasid, et pikaajaline defitsiit pakub jätkuvalt hindadele tuge.

Plaatina kallines 4,5 protsenti, 1019 dollarini untsist. Kuld lisas 0,4 protsenti ning unts maksab 1555 dollarit. Hõbe kallines 0,7 protsenti.

Naftahinnad püsisid stabiilsel tasemel

Naftahinnad püsisid sellel nädalal küllaltki stabiilsel tasemel. Ühelt poolt tekitas optimismi USA-Hiina kaubandusleppe sõlmimine, teisalt survestas naftat Hiina majanduskasvu number, mis oli viimase 29 aasta madalaim.

Nimelt kasvas Hiina majandus 2019. aastal 6,1 protsenti. Kardetakse, et see süvendab maailma majanduskasvu jahtumist ning mõjub seeläbi nafta nõudlusele kehvasti.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 0,2 protsenti, 65,1 dollarini barrelist. WTI lisas 0,8 protsenti, 58,9 dollarini barrelist.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 1,2 protsenti, 607 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes aga 3,7 protsenti ning tonn maksab 580,75 dollarit. Kerge kütteõli langes 3,5 protsenti, 569 dollarini.

Foto: Äripäev
Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077